Sansaara sünnib maailma, mis on alguses veidi võõras. Siin pole ta vist varem olnud? Või siiski on? Siinses maailmas liigub ringi veel keegi. Kes tema on? Ta tundub sõbralik. Mängib kitarri ja liigutab pilvi.
Tihtipeale on see, mis algselt võõras, meile hirmus. Aga seda lähemalt tundma õppides kaob hirm ja asemele tuleb midagi muud. Hirm asendub uudishimuga, uudishimu äratundmisrõõmuga. Võõras saab omaks. Oma saab võõrale. Kõik kordub.
„Sansaara” on installatiivne lugu avastamisest, hirmudest ülesaamisest ja lahtilaskmisest. Hirmust tundmatu, võõra ees. Kes on see võõras? Mis ta minust tahab? Ei tea, kas olen valmis vastu võtma seda maailma nii, nagu ma seda veel ei näe.
Palume publikul siseneda saali mugavates riietes ja välisjalatsiteta.
