Ajalugu

Eesti Noorsooteater (varasemate nimedega ENSV Riiklik Nukuteater, Eesti Nukuteater, Eesti Nuku- ja Noorsooteater, NUKU teater) asutati 1952. aastal ja on tänaseni Eesti ainus riiklik professionaalne nuku- ja visuaalteatrikallakuga teater.

Teatri rajamise initsiaator oli nukunäitleja ja –lavastaja Ferdinand Veike, kes juhtis teatri kunstilist poolt ligi 30 aastat. 1963. aastal tuli teatrisse tööle Leningradi Teatriinstituudi nukunäitlejana lõpetanud Rein Agur, kellest kujunes 1960. aastate lõpus nukuteatrižanri põhjalik uuendaja, tuues traditsiooniliste sirmilavastuste kõrvale avatud mängulaadi. 1981. aastal sai Rein Agur teatri peanäitejuhiks. Pidevalt katsetava teatri repertuaari ilmusid Shakespeare’i, Tuglase ja eesti rahvaluule töötlused, hakati järjepidevalt mängima ka täiskasvanutele. 1993. aastal kunstilise juhina alustanud Eero Spriit püüdis teatris ühendada draama- ja nukuelementi; 1999. aastal jätkas sama suunda Evald Hermaküla.

2000. aastal asus teatrit juhtima Meelis Pai, kunstiliseks juhiks sai Andres Dvinjaninov. Eesmärgiks seati kvaliteetne laste- ja noorteteater, mis hõlmaks nii nuku- kui ka draamalavastusi. 2002. aasta sügisel alustas EMTA lavakunstikoolis õpinguid esimene lend nukuteatri magistrante. Üheaegselt uuenesid Nukuteatri loominguline ja administratiivne kollektiiv, renoveeriti teatrimaja ja Nukuteater hakkas taas pälvima tunnustust rahvusvahelistel festivaldeil. 2006. aastal avati uus suur mängupaik – teatri siseõu kaeti katusega ning nii tekkis enam kui 600 inimest mahutav saal. Neil aastatel võeti teatri nimena kasutusele Eesti Nuku- ja Noorsooteater, mis peegeldas teatri eesmärki pöörata enam tähelepanu täiskasvanutele suunatud nukulavastuste ning noorte seas populaarsete muusikalide lavaletoomisele.

2007. aastal saatis teater Soome Turu Kunstiakadeemiasse professionaalset nukuteatriharidust omandama seitse noort, kes asusid teatrisse näitlejate ja lavastajatena tööle 2011. aasta, mil teatri kunstiliseks juhiks sai Vahur Keller.  Aastal 2010 laieneti ka Nunne tn 8 majja, kus hakkas tegutsema nukukunsti keskus ja muuseum ning koonduti ühisnime NUKU alla. 

2013. aasta alguses loodi sihtasutus NUKU ning sama aasta maikuust asus teatrit juhtima Joonas Tartu. Uute kunstiliste juhtide – 2013-2017 Taavi Tõnisson ja alates 2017. aasta maist Mirko Rajas – eestvedamisel võeti peamiseks kunstiliseks eesmärgiks jutustada puudutavaid lugusid, kasutades nüüdisaegseid nuku-, objekti-, visuaal- ja sõnateatri väljendusvahendeid. 2016. aasta novembris avati teatri- ja muuseumimajade vahele kerkinud juurdeehitus, mille südameks on 400-kohaline Ferdinandi-nimeline saal. Aastakümneid oma suurt saali oodanud teater ja selle lavataguseid maailmu avav ning paljusid haridusprogramme pakkuv muuseum koondusid seeläbi ainulaadseks ja mitmekülgseks tervikuks, mis pakub väga heal tasemel nuku- ja visuaalteatrielamusi igas vanuses teatrihuvilisele.

2020. aastaks oli meie teater kujunenud eelkõige noore vaataja teatriks, mille repertuaaris on eripalgelisi visuaalteatrilavastusi, nende seas ka nukulavastusi. Sestap otsustati loobuda NUKU nimest ja jätkata Eesti Noorsooteatri nime all, mis meie tegevust ja tulevikuplaane täpsemini iseloomustab. Alates 2024. aastast on teatri juht Leino Rei. 

Nukuteatri ajaloost saab pikemalt lugeda Eike Värki 2004. aastal koostatud raamatust „65 aastat Eesti kutselist nukuteatrit. Ajalugu ja kroonikad”, mida saab veebis lugeda siin. Aastal 2022. valmis teatri ajalugu käsitlev raamat „7×10. Teater Laia tänava nurgal”, mida saab soetada Noorsooteatri kassast. Lisaks on võimalik tutvuda teatri repertuaariga aastatel 1952-2016 ning peale seda.