Nukuteatrimuuseum kuulutas välja 2026. aasta teatrinuku leiutamise konkursi võitjad. Tänavuse konkursi teemal „Võimatu teatrinukk” valmis 145 tööd, mille autorid otsisid tavapärasest erinevaid võimalusi teatrinuku loomiseks.
Žürii hindas tööde puhul eelkõige leidlikkust, teemalevastavust, esteetilisust ja nukkude liikuvust.
Esikoha pälvis Heigo Kõvask Rakvere Waldorfkooli 2. klassist pliiatsinukuga, mis liigub justkui iseenesest, jättes endast maha jälje. Žürii nimetas lahendust fantaasiarikkaks ja maagiliseks ning leidis, et käsitööna valminud nukk mõjub lausa robotina. Žürii hinnangul on töös näha põhjalikku katsetamist ja läbimõeldud teostust.
Teise koha sai Simon Danilson Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi 9. klassist, kelle nukk sündis esmapilgul tavapärasena mõjuvaist kontorilaual leiduvatest esemetest. Žürii sõnul on üllatav, kuidas argistest asjadest kujuneb abstraktne, kuid esteetiline tegelane. „See töö kummutab mõtte, et nukul peavad olema konkreetne nägu, jalad ja käed,” tõdes žürii.
Kolmanda koha pälvis Riho Kusti Kurg Jüri Kooli 6. klassist vihmavarjumehhanismil põhineva draakoniga. Nukk, mis esmapilgul meenutab tavalist vihmavarju, on ühtaegu lendav varrasnukk ja õlanukk. Draakoni tiivad liiguvad ning saba õõtsub, väsides saab ta aga tiivad kokku tõmmata ja peremehe õlale puhkama maanduda. Žürii tunnustas leidlikku taaskasutust ja eri tehnoloogiate ühendamist.
Žürii hinnangul on kõigi kolme võidutöö puhul märkimisväärne ka potentsiaal teatrilaval. „Kõik kolm tööd panid fantaasia lendama selles osas, kuidas neid veel saaks laval kasutada,” võtsid hindajad oma muljed kokku.
Grupitöödest tunnustati kolme kooli:
Saku Gümnaasiumi 3. c klassi õpilasi nuku Korgi-Kusti eest. Žürii tõstis esile põhjalikku uurimistööd, materjalikasutust ja suurt pühendumist.
Kajamaa Kooli 4. klassi õpilasi, kelle loodud nukk meenutab isetehtud legot, millest saab kokku panna mitu erinevat tegelast.
Tartu Variku Kooli 1. c ja 2. c klassi õpilasi ootamatu ja fantaasiarikka lahenduse eest, milles rändab kehanuku pea.
Lisaks anti välja järgmised eripreemiad:
Kõigi aegade kõige suurem nukk – Mia-Mirelle Meriluht (9. klass, Jakob Westholmi Gümnaasium)
Kõige humoorikam nukk – Remi River Kesküla (3. klass, Metsküla Algkool)
Kõige ootamatum materjalikasutus – Maarja Köst (7. klass, Aegviidu Kool)
Kõige kaugjuhitavam nukk – Marie Päts (3. klass, Audentese erakool)
Esikolmiku autoreid tunnustatakse teatripiletite, Nukuteatrimuuseumi perepääsme ja võidutöö muuseumis eksponeerimisega. Grupitööde auhinnaks on haridustegevus Nukuteatrimuuseumis kogu klassile ning eripreemiate laureaadid saavad perepääsme muuseumisse.
2026. aasta konkursi žüriisse kuulusid Nukuteatrimuuseumi juhataja Iti Niinemets, kuraator Gerli Mägi ning Eesti Noorsooteatri nukumeistrid Annika Aedma ja Evelin Vassar.
Nukuleiutamise konkursi eesmärk on innustada lapsi ja noori kasutama oma fantaasiat ning käelist osavust teatrinukkude loomisel.
