Vahur Kelleri lavastust ,,Linnud” iseloomustab samasugune sünge seletamatus, mis on tuttav Alfred Hitchcocki ja Daphne du Maurier’ teostest. Lugu algab kahe noore, Franki ja Sissi saabumisega mereäärsesse majakesse, mis on eraldatud muust maailmast. Peagi selgub, et nende läheduses peatub teinegi paar, veidi vanemad Saul ja Netti. Rahulikku eemalviibimist hakkab segama hoiatus ohtlikest lindudest, kes võivad inimesi rünnata. See sündmus toob kõigis neljas tegelases esile nende süngema poole ning loob õhustiku, milles hakkab toimuma kummalisi sündmusi.
Kõigis tegelastes peitub midagi kummalist ja seletamatut. Fotograafiaga tegelev Frank peidab võõraste pilkude eest enda fotoalbumit, milles on peidus midagi sünget. Tema kallim Sissi on kurt, kuid tema maailmataju on tundlikum kui teistel. Sageli tundub, et ta justkui aimaks või tajuks lindude saabuvat rünnakut. Saul ja Netti on pealtnäha õnnelik abielupaar, kuid loo arenedes tulevad esile ka nende varjatud mõtted ja olemus. Paarid vastanduvad teineteisele. Kui Frank ja Sissi on pigem vaiksed, omaette hoidvad, siis Saul ja Netti on nende kõrval ülevoolavad ja seltskondlikud. Vähehaaval aga hakkavad neid ühendama sünged teod ja mõtted.
Lindude terror äratab tegelastes hämarad ihad. Näiteks tunneb Saul soovi tappa elusolend, mis vastandub ta senisele tõekspidamisele elusolendeid kaitsta. Lisaks kasutab ta Sissi kallal vägivalda. Muutus toimub ka Sissis, kes tunneb alguses Franki fotoalbumi vastu hirmu, kuid lavastuse lõpus lehitseb seda rahuloluga, olles jutkui leppinud Franki süngema poolega.
Lavastust iseloomustavat süngust annavad edasi nii lavakujundus kui ka näitlejate kostüümid ja grimm. Lavakujundus on minimaalne – laval on puust majake ning voodi, mis loob pildi pigem kõledast paigast kui hubasest rannamajakesest. Lavaseinu katab läbipaistev kile, millele projitseeritakse mitmesuguseid kujutisi. Lava on tinglikult jaotatud kaheks. Peamine tegevus toimub eeslaval, kuid kasutatud on ka kile taga olevat ruumi, mis tähistab justkui unenäolist maailma. Ka nukke on kasutatud sealsamas unenäolises ruumis. Ruumi antakse edasi ka lavaseintele kuvatavate videoklippide abil. Kostüümid ja grimm rõhutavad tegelaste vastandumist – Frank ja Sissi on riietunud tumedatesse, Saul ja Netti kirkamatesse toonidesse.
Lavastusel on huvitav visuaalne pool. Eelkõige on leidlik lahendus kilele kuvatavad videoklipid. Lavavalgusena on kasutatud tugevaid toone nagu sinine ja punane. Lavastusel on ka tugev muusikaline kujundus, mis lisab teatud hetkedel pinget. Nii valguskujundus kui ka muusikaline kujundus täiendavad minimaalse dekoratsiooniga lavaruumi.
Loo tõlgendamisel on ruumi jäetud vaataja enda fantaasiale. Sündmusi antakse tihtilugu edasi vaid vihjates ning tervikpildi peab vaataja ise kokku panema. Kindlasti on tegemist visuaalselt köitva lavastusega, kus esil pole ehk niivõrd lugu, vaid näitlejate ekspressiivsus ning loo jutustamiseks kasutatavad vahendid, sealhulgas heli- ja valguskujundus.
Annabel Martin kirjutas arvustuse festivali NuQ Treff raames.
Autor ja lavastaja Vahur Keller
Kunstnik Britt Urbla Keller
Helilooja Liina Sumera
Videokunstnik Kristin Pärn
Valguskunstnik Madis Kirkmann
Mängivad Kaisa Selde, Mart Müürisepp, Lee Trei, Andres Roosileht
