Näitus „Teatrinuku anatoomia”
Kas oled kunagi mõelnud, millistest materjalidest koosneb üks teatrinukk? Kas teatrinukul on siseelundid? Mis moodustab teatrinuku skeleti?
Näitusele valitud kaheksast teatrinukust on tehtud läbivalgustus ehk röntgenpilt, mis laseb näha läbi nuku väliskesta ning tuua lisaks erinevatele materjalidele esile nuku kehaosade liitekohad ja keerukamad mehaanikad.
Näitust saadab helimaastik, mis on loodud erinevast materjalist nukkude liikumise häältest.
Näitus on avatud 23. märtsist 2024.
Asukoht: muuseumi keldrisaal
Rubriik „Muuseumi kõige uuem ese”
Nukuteatrimuuseumi püsiekspositsiooni rubriik „Muuseumi kõige uuem ese” on tõenäoliselt muuseumi kõige dünaamilisem osa. Rubriik on loodud selleks, et pakkuda külastajatele võimalust näha äsja Eesti Noorsooteatri laval olnud kostüüme, nukke ja rekvisiite lähemalt. Külastajad saavad selle kaudu pidevalt tutvuda viimaste lisandustega muuseumikogusse.
Alates jaanuarist 2024.
Asukoht: muuseumi 2. korrus
Näitus „Juhuse tahtel nukunäitlejaks. Väino Luubi 7 teatriametit”
Nukunäitleja Väino Luupi tuntakse peamiselt Eesti Televisiooni lastesarjadest ja telelavastusest, nagu näiteks „Kessu ja Tripp”, „Hei, pöialpoisid!” ning „Tammetõru seiklused”. Üllatuslikult sai Luubi teekond nukunäitlejana alguse töökuulutuse peale, kus Nukuteatrisse otsiti elektrikut.
Näitus „Juhuse tahtel nukunäitlejaks” vaatleb tuntud nukunäitleja Väino Luubi põnevat teekonda Nukuteatrisse ning sellele järgnenud erinevaid teatriameteid 45 aasta jooksul. Peale selle toob näitus esile Luubi huvi kaamera ja filminduse vastu. Tänu viimasele on olnud esmakordselt võimalik eksponeerida haruldasi filmikaadreid Väino Luubi erakogust, kust leiab mitmeid jäädvustusi Nukuteatri meeleolukatest ringreisidest ning lavastuse „Miki-Hiir tondilossis” (1972) valmimisest. Just sellest lavastusest sai alguse Luubi teekond lavastajana, mis andis ühtlasi võimaluse proovida kunstniku ja nukumeistri ametit.
Lisaks lavastuse „Miki-Hiir tondilossis” nukkudele on eksponeeritud varrasnukke Luubi teistest töödest, nagu „Valge kassi veski” (1997) ning „Buratino” (1995). Näituselt leiab tegevusi, mis võimaldavad end proovile panna mitmesugustes teatriametites – näiteks luua teatrinuku kavand, katsetada lavakujundamist, kehastuda erinevateks tegelasteks ning luua pillidega heliefekte.
Näitus on avatud 14. juunist 2023.
Asukoht: muuseumi 2. korrus
Näitus „Esimeste teatrielamuste Helle Laas”
Nukuteatri repertuaaris on sirmiteatrilavastustel olnud oluline roll teatri asutamisest saadik (1952). 1990ndatel kogusid sirmiteatrilavastused taas populaarsust. Lavale jõudsid klassikalised muinasjutud, üldtuntud lastelood ja alguse said ka nukunäitleja, lavastaja ning lastekirjaniku Helle Laasi legendaarsed väikelastelood sirminukkudega. Laas võttis nõuks hakata looma selliseid väikelastelavastusi, mis on lühikesed ning kus teksti peaaegu polegi. Ta lähtus mõttest, et 2-4aastaste laste elukogemus on veel nii väike, et neile on vaja lihtsaid lugusid.
Nii on mitmed põlvkonnad lapsi saanud oma esimese teatrielamuse, külastades just Laasi sirmiteatrilavastusi. Helle Laasi 80. sünnipäevale pühendatud näitusel on eksponeeritud tema esimese väikelastele suunatud sirmiteatrilavastuse „Roosa muinasjutt" (1994) peategelane ning sellele järgnenud nelja lavastuse nukud 1990ndatest, et rännata üle 25 aasta tagasi paljude tänaste täiskasvanute esimeste teatrikülastuste juurde.
Näitus on avatud 5. novembrist 2021.
Näitus „„Gulliveri reiside” nukud ja maskid”
Jonathan Swifti „Gulliveri reise” mängiti Viinistu katlamajas 2018.–2019. aasta suvel kokku 25 korral. Lavastuses aitasid hiiglaste ja liliputtide erinevaid mastaape publikuni tuua lisaks näitlejatele üks 7-meetrine ja ligi 200 väiksemat, vaid paarikümne-sentimeetrist nukku. Näitusel on väljas hiigelnukk ja suur osa väiksemaid nukke, näitlejatele korpulentsust lisanud hiiglasemaskid ning liliputtide ülikute fantaasiarikkad kostüümid. Lavakujunduse ja nukkude autor on Marion Undusk. Loe lisa ja vaata galeriid näituse avamiselt siit.
Asukoht: muuseumi aatrium