NUKUTEATRI AJALUGU Prev Page Prev Page
Esileht
Saateks
Sissejuhatus
I osa. Algus
Eellugu
Esimestest Eesti alasid külastanud nukutruppidest
Esimesi katsetusi
Eesti nukuteatri sünd
August Libliku nukuteater (1933-1936)
Skupa teatrist ja tema külalisetenduste mõjust eesti nukuteatri arengule
Taavet Poska nukuteater
Eesti Draamateatri nukutrupp (1936-1944)
Eesti kutselise nukuteatri loomine
Õppereis Tšehhoslovakkiasse
Õpitu realiseerimine praktikas
Algupärane nukuseriaal
Nukutrupi ja repertuaari kujundamine
Draamateatri nukutrupp pärast juunipööret
Nukuteater sõja-aastail
Kutselise nukuteatri kujunemisaastate loomeolud ja iseloomulikud jooned
Riikliku Noorsooteatri nukuteater (1944-1948)
Nukuteater ümberkorraldusprotsessis
Visa tööga tehniliselt keeruliste suurlavastusteni
Kokkuvõtteks Noorsooteatri nukuteatri lühikesest, ent tulemusrikkast tööst
Nukuteater taas Draamateatri juures (1948-1951)
Uued ümberkorraldused teatrielus
"Reinuvader Rebane" Ferdinand Veike lavastajadebüüdiks
Moskva Riikliku Kesknukuteatri mõjust eesti nukuteatri arengule
Rahvuseepose kangelased nukulaval
Iseseisva Nukuteatri sündi ettevalmistavad lavastused
Nukumängust teistes linnades
Ugala nukuteater (1948-1951)
Kuressaare Teatri nukuteater (1949-1951)
Nukuteatritegemisest Tartus
II osa. Eesti Riiklik Nukuteater
Kujunemisaastad (1952-1955)
Iseseisva nukuteatri sünd
Repertuaari kujundamine
Tagasivaade esimesele tegevusaastale
Näitetrupi kujundamine
Klassikaline muinasjutt ajastu vaimus
Kriitika süüdistab teatrit pealiskaudsuses
Rahvuslik dramaturgia - täistabamus Nukuteatris
Nukuteater avab statsionaari
Puunukk Buratino üldise keskpärasuse taustal
Algusaastate kasvuraskused
Tõusuaastad (1956-1963)
Huvi rahvusliku dramaturgia vastu
Stiilipuhas klassikaline sirmiteater
Festivalidel Moskvas ja Bukarestis
Hooaeg pärast festivali
Stabiilne tööaasta
Itaallaste eeskujul ooper eesti nukulavale
Edu II rahvusvahelisel nukuteatrite festivalil Bukarestis
Esimene lavastus täiskasvanutele
Algupärase repertuaari osatähtsus suureneb
"Isand Seguini kitseke" - suure üldistusjõuga romantiline lavastus
Nukuteater koondab enda ümber autoriteringi
Rein Aguri esimene lavastus
Näitleja nukuteatris
Lavastaja nukuteatris
Kunstnik nukuteatris
Nukulavastuse muusikaline kujundus
Repertuaaripoliitika
Eesti nukunäitlejate õppestuudio
Ebastabiilsuse aastad (1964-1967)
Teater vajab muutusi
Repertuaaripilt mitmekesistub
Festivalitraditsiooni algus
"Olematu Odysseus" - pöördepunkt teatri kunstilises elus
F. Veike traditsiooniline nukuteater
Rein Agur oma teed otsimas
Raivo Laidre lahkumine Nukuteatrist
Nukuteater kuuenda ja seitsmenda aastakümne vahetusel (1968-1972)
Eesti teatri uuenemislaine haarab ka Nukuteatri
Eno Raud kirjutab Nukuteatrile
"Majake ratastel" ja "Memme musi" - edukad Riia festivalil
Uus Buratino
Õppestuudio lavastus
Uno Leies lavastab oma näidendi
Legend "Kurekesest ja Hernetondist"
Vallatu "Muinasjutt hiirepojast" ja süngevõitu "Lugu sepast"
Lood kutsikatest ja ahvidest
"Kaval-Ants ja Vanapagan" Rein Aguri noortetrupi algustähisena
Baltimaade nukuteatrite festival Kaunases 1971. aastal
Uno Leiese "Kiki ja Miki" ja Oskar Liigandi "Pikse pasun" - vastandliku nukutükid
Disney kangelased Väino Luubi lavastuses
Sirmiteater pakub uusi võimalusi
Kümnendivahetusele tagasi vaadates
Nukuteatri kuldsed seitsmekümnendad
Uus, avarduv nukuteater
"Muumimuinasjutu" avatud nukumäng
Nukuteatri poeetiline maailm
Jaan Urveti lavastajadebüüt Nukuteatris. Lihtsakoelised sirmilood
Eesti klassika nukulaval. Nukuteater avastab Illimari maailma
Mitmetasandiline, sümbolistlik nukuteater
Ferdinand Veike klassikaline sirmiteater
Hiirepoja ja elevandipoja uus lavaelu
Heljo Männi muinasjuttnäidend Helle Laasi lavastajadebüüdiks
Ferdinand Veike läheb kaasa avatud mänguga
Rein Aguri nukukompositsioon A. H. Tammsaare novellidest ja miniatuuridest
Helle Laasi lavastused
"Petja ja hunt" pakub improvisatsioonirõõmu
Ingo Normet ja Jaan Urvet - külalislavastajad Nukuteatris
Nukuteater ei ole ainult lasteteater
Veelkordne tagasipilk seitsmekümnendate aastate nukuteatrile
Rein Agur - eesti nukuteatri uuendaja
Nukuteater seitsmenda ja kaheksanda aastakümne vahetusel
Teatrisisesed vastuolud
"Tuhkatriinu" üllatav tõlgendus
Ferdinand Veike ühe loominguperioodi väärikas lõpp
Ferdinand Veike läbi kolleegide silmade
Ferdinand Veike mõtteid nukuteatrist
Kunstnik Jaak Vaus
Nukuteatri kaheksakümnendad aastad
Uus algus
Lastekriminull - noorte näitlejate nukumängukool
Intiimne laulukava ja laadateater
Nukumuusikal ja supershow
Igihaljad muinasjutud ja valmid
Hendrik Toompere debüüt lavastajana ja uudne näärilavastus
Tuhkurhobuse traagiline elukäik
"Pessi ja Illuusia" - armastus ja sõda
Edu Baltimaade festivalil Tallinnas
Nukker Näkineid ja lustlik Hiir
Uudne "Okasroosike"
Eesti Riikliku Nukuteatri kolm aastakümmet
Näidend inimese ja looduse suhetest
Eero Spriit külalislavastajana Nukuteatris
Rõõmsameelsed, poeetilised lavalood väikelastele
Shakespeare toob täiskasvanud publiku Nukuteatrisse
Taas algupärane dramaturgia
Teatriaasta täiskasvanuile
"Suveöö unenägu" lummab vaatajaid ja kriitikuid
Sirmiteater jääb
Tuglas aitab leida Eesti nukuteatri oma nägu
Ajas muutuv Gulliver
Mägramängust Kalevipojani
Absurdiklassikud nukuteatrisse
T. Å. Bringsværdi muinas-fantastiline nukunäidend
Leedulaste traagiline muinasjutt
Esimene jõuluetendus
Helle Laasi muinasjutuetendused
80-ndate aastate Nukuteater
90-ndad, muutuste aastad
Aguriga ja Agurita
Eero Spriit tuleb Nukuteatrisse
Nukuteatri suveõu
Repertuaar uueneb
"Faustike" ovaalsaalis
1990-ndate aastate teine pool
Uuslavastused suveõues
Eero Spriit lahkub ametist
Tuttavad muinasjututegelased
Nukuteater õpetab täiskasvanuile elutarkust
Trollid ja haldjad
Taas külalislavastajad
Debütandid Janno Põldma ja Evald Hermaküla
Nukuteatri lava jälle vanade tuttavate päralt
Evald Hermaküla võtab koorma kanda
Poolelijäänud töö viiakse lõpule
Tagasivaade 90-ndatele aastatele
Eesti Nukuteater taastab rahvusvahelised sidemed
Uus algus uuel sajandil
Sajandivahetus uute juhtidega
Andres Dvinjaninov riskib
Pilguheit tulevikku
Lõpetuseks
Allikaviited
Lisad
Eesti kutselise nukuteatri lavastusi aastail 1936-2004
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Lavastajad
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Kunstnikud
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Heliloojad, muusikalised kujundajad
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Eesti Riikliku Nukuteatri juhid 1952-2004
Eesti Riikliku Nukuteatri näitlejad 1952-2004
Aunimetused
Diplomeid, preemiaid
Festivale, külalisesinemisi, välissõite
Külalisnukuteatreid Eestis
Kauaaegsed töötajad ER Nukuteatris
Eesti Riikliku Nukuteatri töötajad 01.01.2002
Eesti Riikliku Nukuteatri töötajad 01.08.2004
Töötanud ER Nukuteatris
Isikunimede register
Ilmunud artikleid
Pildigalerii
Lühendid
CD abi-info
I osa. Algus

EESTI NUKUTEATRI SÜND

SKUPA TEATRIST JA TEMA KÜLALISETENDUSTE MÕJUST EESTI NUKUTEATRI ARENGULE

Prof. Josef Skupa marionetiteatri külalisetendused Tallinnas, Pärnus ja Tartus 1935. a suvel said eestlastele esimeseks kokkupuuteks tõeliselt professionaalse nukuteatrikunstiga. Tšehhi lavastaja, teatrikunstnik ja näitleja Josef Skupa esines juba 1920-st aastast omavalmistatud marionettidega. 1930. a asutas ta Plzeňi linnas teatri, mida õige pea tunnustati kui Euroopa parimat nukuteatrit. 1933. a Joseph Skupa oma nukkude Spejbli ja Hurvinekiga.Ljubljanas valiti prof. Skupa nukuteatrite rahvusvahelise liidu UNIMA presidendiks. Sellele ametikohale jäi ta kuni oma surmani 1957. aastal.

Tšehhimaal võib nukuteatrikunsti pidada rahvuskultuuri lahutamatuks osaks. 30-ndate aastate keskel olevat Tšehhoslovakkias töötanud koos koolide juures tegutsevate teatritega üle 3000 nukuteatri. Ainuüksi Plzeňi linnas tegutses kolmteist nukuteatrit, millest kaks kuulus prof. Skupale - üks kohalik ja teine rändteater, millega oldi enne Eestisse jõudmist läbi käidud peaaegu kõik Euroopa riigid, lisaks veel oldud Ameerikaski.29

Kuna nukuteater oli tol ajal enamikule teatrihuvilistele Eestis alles tundmatu kunstiala, siis esialgu ei osatudki aimata, milliseks tähtsündmuseks prof. Skupa trupi esinemised kujunevad. Kui esimese päeva etendustel oli küllalt palju vabu kohti, siis edaspidi esineti juba täismajale.

Plzeňi Kunstilise Nukuteatri külalisetenduste kavalehelt võib lugeda, et teatri kunstiline juht, režii ja dekoratsioonide autor ning näitleja Josef Skupa oma trupiga pakkus eesti publikule nautimiseks 20 lühipala, kus sõnaline osa oli minimaalne. Pealegi olid nukkude žestid niivõrd väljendusrikkad, et igaüks taipas tšehhi keelt oskamatagi, milles peitus asja tuum. Nii mõndagi neist numbritest, mida hommikustel etendustel lastele mängiti, etendati õhtul ka täiskasvanuile. Artur Adson kirjutab Päevalehes, kuivõrd võimalusterohke see nukuteatrikunst õieti on: "Siin suudetakse pakkuda peale groteski, mis ulatub koomilisest jubedani, puhast idülli ja lüürilis-meeleolulistki.” 30 Henrik Visnapuu märgib oma arvustuses Skupa teatri ühe tähtsaima iseloomuliku joonena just rahvuslikku omapära,31 aga ka kõrget tehnilist taset. Väljaandest Sakala Pühapäev võib lugeda: "Numbrites nagu "Žonglöör Nosarini", "Jõumees Sims̀ula", "Kunstuisutajatar", "Kunstratsutaja Vrtinoz̀ka" jt. võis imetella kiireid ja tehniliselt viimistletud liigutusi, otse kaelamurdvaid võtteid, mida nukud külmavereliselt sooritasid nagu vanad kogenud tsirkusekunstnikud."32

Arvustuses on ka märgitud, et “œmuusikaline ja laululine osa oli kõigiti kooskõlas esitatuga ja peab eriti alla kriipsutama nukuteatri laulude head esitamist” .33 Saatemuusikaks kasutati nii grammofoni kui ka elavat musitseerimist klaveril, bandžol, kitarril, akordionil jt muusikariistadel. Esitatavasse kavasse oli põimitud mitmeid puhtmuusikalisi etteasteid nukkudega. "Nii võis ettekandes "Hurvinek muusikakunstnikuna” imetella täpset rütmitunnet, millega Hurvinek väga elavalt ja ilmekalt ksülofonilt saatis isa Å pejbli poolt mängima pandud vana grammofoni. Hää isana tundis Å pejbl muidugi rõõmu poja meisterlikust ksülofonisoolost ja lõi viimasele ilmekalt takti. "Koloratuurlaulja" andis suurepärase groteskikontserdi; klaveril saatis otse võrratult Å pejbl.” 34

J. Skupa teatri nukke.Nukke oli Skupa teatril külalisetenduste aegu kaasas neljakümne ringis. Eesti publiku lemmikuks sai trio: isa Spejbl, ta poeg Hurvinek ja koer Žerry. Spejbl ja Hurvinek olid grotesksed tüüpkujud. Spejblit on kavalehel iseloomustatud kui “œkõigi inimnõrkuste kokkuvõtet” , kui nõrgeneva inimese tüüpi, “œkes oma nõrku külgi maskeerib kahtlase autoriteetsusega, oma teadmiste puudust kavalusega ja kes paljastatuna abitult pahandab” . Tema poeg Hurvinek, see “œpungissilmne, suurekõrvaline jeekimi näoga koerustüki tegija” 35 “œmuutus ta enda südametunnistuseks, mis ei anna talle rahu ja sageli pöörab kummuli ta ebaloomuliku autoriteedi. Need mõlemad marionetid esinevad mängudes, mida teatri kaastöölised ise komponeerivad” .36 Prof. Skupa esitas nukk Spejbliga mängides samal ajal nii tema kui ka Hurvineki teksti.

Kuigi Skupa teatri lavastustes olid nii nukkude mehaaniline liikumine, muusika kui ka dekoratsioonid olulisteks kaasarääkivateks komponentideks, nägi H. Visnapuu selle teatri võlu siiski kõigepealt nukkude hingestatud mängus. Selles osas pakkus Skupa “œesmaklassilist kunsti” .37 Ja seda kõike väikeste nukkudega väikesel marionettlaval. Teatrikriitik Voldemar Mettus hindas paari-kolme meetri laiuse lava sügavuseks vaevalt ühe meetri ja kõrgustki ei olnud tal palju rohkem. Sellisel laval paistavad nukud “œväikese või isegi keskmise inimese suurused. Tegelikult on nad vaid mõnekümne sentimeetri pikkused."38 Skupa teatri etendused läksid suure eduga. Tartus annetati prof. Josef Skupale austuse märgiks loorberipärg Eesti lipulintidega.39

Skupa teatri etendustest kui eriti tähelepanuväärsest sündmusest eesti kultuurielus kõneleb ka erakordselt elav vastukaja ajakirjanduses. Kõik arvustused olid seejuures läbinisti kiitvad. Skupa teatrist said edaspidiseks nukuteatrialaseks tegevuseks vaimustust ja innustust nii mõnedki meie teatriinimesed. Nii näiteks meenutas endale pöördelist esmakohtumist Skupaga hilisem teenekas nukunäitleja Oskar Liigand: “œSkupa vastu tekkis mul huvi siis, kui ma nägin neid Raekoja platsil. Tal oli valge buss ja selle külje peal oli suurte tähtedega maalitud “œProf. Josef Skupa” . Sellel bussil käis luuk alla ja Skupa andis sealsamas väikese etenduse. Tegi reklaami. Mind muidugi see väga huvitas. Läksingi õhtul “œEstoniasse” . Väga tore oli.” 40

Esimestes Draamastuudio nukulavastustes kaasa teinud Salme Reek meenutas: “œEsimeseks nukuteatrielamuseks said Josef Skupa marionett-teatri külalisetendused 1935. aastal. See Tšehhi nukuteater jättis vapustava mulje. Eriti jäi nendest lavastustest meelde koer. Ta mängis vapustavalt. Me hakkasime seda tšehhi koera elavaks pidama. Ma tänapäevani mäletan just seda koera. Poiss Hurvineki samast lavastusest mäletan vähem, aga ka tema mängis hästi.” 41

“œProf. J. Skupa teatri külaskäik avaldas nukumängu edaspidisele arengule Eestis kaugeleulatuvat mõju. See andis tõuke kahe nukuteatri tekkele Tallinnas. Mõlemad alustasid tegevust peaaegu samal ajal. Juba 1936. aasta suvel toimusid katseetendused Taavet Poska isiklikus marionett-teatris ja veidi hiljem, sama aasta lõpul, Tallinna Draamastuudio teatri nukutrupil.“œ42

Taavet Poska kirjutas Skupa teatri külalisetendustest: “œSeesama teater tõigi meile, “œEstonia” laval suure eduga mängides, selle nukukihulase, kelle pistest enam vabaneda ei saanud. Draamateatri direktor Leo Kalmet ja näitejuht Paul Sepp, kes meil lastetükke lavastasid, olid külaliste mängust vaimustuses. Ka meie, näitlejad, ei jätnud ühtegi nende eeskava vaatamata. Proovide vaheaegadel meil siis muud juttu ei olnud kui arutlused nukuteatri ümber. /.../ Nukuteater peab meil olema, oli Kalmeti otsus, mille ta ka vapralt täide viis.” 43

Nii saigi kutselise nukuteatri loomise mõte aluse prof. J. Skupa nukuteatri külalisesinemistest Eestis.

Edasi

 

Converted from CHM to HTML with chm2web Pro 2.85 (unicode)