NUKUTEATER TAAS DRAAMATEATRI
JUURES (1948 – 1951)
“REINUVADER REBANE” FERDINAND VEIKE
LAVASTAJADEBÜÜDIKS
Uue Teatri nukutrupi esimene esietendus oli 25. aprillil 1948 S.
Preobraženski näidendiga “Kevadine
lill” . Tööd selle lavastusega oli alustatud juba
Noorsooteatris. 20. novembril jõudis publiku ette aga F. Veike esimese iseseisva lavastusena H. Vaagi nukunäidend “Reinuvader
Rebane” .
Selles lavastuses kasutas lavastaja kogu Draamateatri lava
laiust ja sügavust. “Nukkudel oli esmakordselt võimalus ilmuda
lavale ka lava sügavusest, mitte ainult lava külgedelt. Selleks
oli lavale asetatud kolm poodiumit, mis kulgesid paralleelselt lava
sügavusest saali poole. Need kaeti metsadekoratsiooniga.
Näitlejad tulid nukkudega mööda neid poodiume esilavale, kust
“metsateed” suundusid nii paremale kui vasakule. Poodiumite
mõlemad otsad olid omavahel ühendatud sildadega. Lava eesosas
kahel pool külgedel asusid tornid, mille sees viis redel näitleja
vajalikule kõrgusele, et nukkude harke vastu võtta või edasi
anda järgmisel poodiumil asuvatele näitlejatele.” 204
On iseenesestki mõistetav, et
niisuguse tehniliselt väga keerulise lavastuse väljatoomisel
esines suuri raskusi. Taolise lava ehitamine käis tehnilistele
töötajatele üle jõu ja sellest tuli edaspidi loobuda. H. Vaag
F. Veike esimese lavastuse kohta: “F. Veikel oli ju nii suur
fantaasia, et võttis lausa pea ringi käima. Ta haaras
nukuetenduseks terve Draamateatri lava. Kui seni oli kasutatud
/.../ nukulava laiuseks nelja meetri laiust riba, siis tema võttis
nukulava alla tervelt kümme meetrit ja oleks võib-olla võtnud
rohkemgi, kui mitte Draamateatri lava laius ei oleks sellega
piirdunud. Ta seadis lavale üheaegselt tegutsema kolm
mängupunkti, nii et publik ei teadnud, kuhu ta pidi vaatama. Tema
pingutused olid muidugi asjatud, sest reisi jaoks pidime ikkagi
valmistama normaalse lava, kuna me ei võinud rahvamajade seinu oma
tohutu lavaga lõhki ajada.” 205
“Reinuvader Rebase” lavastuses tegi jutustajana ja
leelotajana kaasa Linda Tubin. Esilava oli kujundatud ümarate
seinapalkidega vanaks talutareks. Tagaseinas rippus vaip, mida
kasutati eesriideks. Rahvariietes leelotädi istus voki taga ja
leelotas selle rütmi saatel madala maheda häälega. 206
|