II osa. Eesti Riiklik Nukuteater |
90-NDAD, MUUTUSTE AASTAD
UUSLAVASTUSED SUVEÕUES
1996. a suvel esietendus Nukuteatri suveõues “koguni kaks
klounitükki korraga, liiatigi pärit samast tüvest. F.K.
Waechteri “Klounide
koolist” on inspireeritud Ken Campbelli “Klounid
klassiekskursioonil” , inglasliku kasvatuse pila.” 990 Viimane koos K. Campbelli triloogiasse kuuluvate
“Skangpoomijate” ja “Vana kuningas Cole’iga” oli tuttav
juba Noorsooteatri 80-ndate aastate lõpu ja 90-ndate aastate
alguse repertuaarist. Need K. Kilveti lavastused olid väga menukad. Kriitika
arvates ei osanud aga Pedagoogikaülikooli režiikateedri diplomand
Meelis Muhu vaimuka näitemänguga midagi enamat peale hakata, kui
käänata see kesiseks ja ebamääraseks estraadiks, mis justkui ei
passikski Nukuteatri afišile.991
Samas peeti Tamur Tohveri "Klounide kooli" värvikaks lustiga tehtud
lavastuseks. “Hardi Volmeri kujundus lisab klounide koolitoale avaraid
tähendusi, vihjeid poliitikast mängufilmini (kavalehelgi on
Chaplin – Mikihiir – klounimask). Klounide
kooli võib mõista mitmel tasandil: konkreetsema teatrikoolina
fantaasiat avardavate (või kärpivate) etüüdidega,
üldistatumalt aga kasvatuse, ühiskonna, kogu elu võrdkujuna.
Need paralleelid tekivad sundimatult ja mänguliselt. Tamur Tohveri
käekirjale on iseloomulikud kerged võõritavad nükked ja vinged
puändid, mis pakuvad äratundmisrõõmu siin ja praegu.” 992
Lisaks Nukuteatri oma näitlejaile
Tiina Tõnisele, Riho Rosbergile ja Toomas Kreenile mängisid “Klounide koolis” ka
külalised Villu Kangur, Rednar Annus ja Tiina Vilu.
Doktori (Toomas Kreen) juhtimisel õpivad näitlejad-klounid
klounide koolis vempe. Sealjuures rõhuvadki osalised osavalt
klounlikule miimikale, žestidele ja kehakeelele. Lavastuses ei
kasutata nukke, ent “lavastaja on ära kasutanud mitmesuguste
esemete võimalusi mängu huvitavamaks tegemisel, olgu selleks siis
mõni riidetükk või suur täispuhutud sisekumm” .993 Palju aitas etenduse õnnestumisele kaasa tihe
kontakt näitlejate ja publiku vahel.
1997. a suvi toob Nukuteatri suveõue veel ühe tsirkuseteemat
puudutava näitemängu, teatri kirjandusala juhataja Hilli Ranna keskaegse põnevusmüsteeriumi “Saladuslik
tsirkus” . Näidendi tegevus toimub kuningriigis, mille
kuninga tütar (Katariina Leinberg) on raskelt haige. “Arstid on
võimetud ja kuningas (Tõnu Tamm – E.V.) meeleheitel. Heategijaks näib
olevat linna saabunud tsirkuse omanik (Riho Rosberg – E.V.), kes aga hoopis halba
plaanib.” 994
E. Spriidi lavastuses oli ühendatud teater ja
tsirkusekunst, muinasjutu ja põnevusloo süžee ning viidud see
keskaegsesse linnamiljöösse. Lisaks näitlejaile tegid lavastuses
kaasa akrobaatikakooli Ad Astra õpilased koos oma
juhendajatega.
Publikul lasti juba varakult etenduse õhustikuga harjuda.
Suveõu oli ehitatud keskaegseks linnaks, kus linnakodanikud –
käsitöölised oma kaupa pakkusid. Eriti originaalne oli
rahavahetus, kus kroone kohalikuks rahaühikuks – tukatiteks
vahetati. Ainult viimaste eest sai osta saiakesi, õunu,
vahaküünlaid ja muud kraami, mida pakkusid keskaegseteks
kaupmeesteks riietatud näitlejad.995
Kunstnik K. Kivi tõdes: “Tööd oli selle tükiga meeletult
palju, ainuüksi kostüüme on üle kolmekümne, dekoratsioonipinda
on viie tavalise etenduse mahus...” 996
Nukuteatri suveõue kõrget mitmekorruselist lava oli hästi
kasutatud, akrobaatide uljad õhulennud mõjusid justkui filmis.
“Omaette etenduseks etenduses kujunevad “dresseeritud
loomade” trikid. Karuks, Ahviks ja Pantriks riietatud artistide
esinemises on akrobaatika ühendatud looma rolli
esitamisega.” 997 Vaatajate üllatuseks tulid aga suurtest
loomakostüümidest jõumeeste asemel välja kolm habrast
tütarlast.
Teatrikriitik Pille-Riin Purje kiidusõnad kuulusid eelkõige kahele
näitlejale, H. Toompere “olemusliku tragikoomilise siseplaaniga”
antud heasüdamlikule vanale Tsirkuseteenrile ja R. Rosbergi
efektsele, (sala)kavalale, pahaendeliselt ligitõmbavale ja
plastilisele Tsirkuseomanikule. “Toompere linnu- ja
loomaetüüdid võlujooke proovides on üks lavastuse
kulminatsioone.” 998 Oluliselt aitas lavastuse õnnestumisele kaasa ka
Tõnu Raadiku ajastupärane ja haarav muusika.
“Saladuslikust tsirkusest” kujunes üks Nukuteatri
menulavastusi. Kriitik Tambet Kaugema arvates oli see just
niisugune teatritükk, mida suvises Tallinnas väikestele
inimestele tarvis.999 “Tsirkuse kordumatu maagia koos muinasjutu ajast
aega korduva õnneliku lõpuga annab värvika
suveteatrielamuse.” 1000
|