NUKUTEATRI AJALUGU Prev Page Prev Page
Esileht
Saateks
Sissejuhatus
I osa. Algus
Eellugu
Esimestest Eesti alasid külastanud nukutruppidest
Esimesi katsetusi
Eesti nukuteatri sünd
August Libliku nukuteater (1933-1936)
Skupa teatrist ja tema külalisetenduste mõjust eesti nukuteatri arengule
Taavet Poska nukuteater
Eesti Draamateatri nukutrupp (1936-1944)
Eesti kutselise nukuteatri loomine
Õppereis Tšehhoslovakkiasse
Õpitu realiseerimine praktikas
Algupärane nukuseriaal
Nukutrupi ja repertuaari kujundamine
Draamateatri nukutrupp pärast juunipööret
Nukuteater sõja-aastail
Kutselise nukuteatri kujunemisaastate loomeolud ja iseloomulikud jooned
Riikliku Noorsooteatri nukuteater (1944-1948)
Nukuteater ümberkorraldusprotsessis
Visa tööga tehniliselt keeruliste suurlavastusteni
Kokkuvõtteks Noorsooteatri nukuteatri lühikesest, ent tulemusrikkast tööst
Nukuteater taas Draamateatri juures (1948-1951)
Uued ümberkorraldused teatrielus
"Reinuvader Rebane" Ferdinand Veike lavastajadebüüdiks
Moskva Riikliku Kesknukuteatri mõjust eesti nukuteatri arengule
Rahvuseepose kangelased nukulaval
Iseseisva Nukuteatri sündi ettevalmistavad lavastused
Nukumängust teistes linnades
Ugala nukuteater (1948-1951)
Kuressaare Teatri nukuteater (1949-1951)
Nukuteatritegemisest Tartus
II osa. Eesti Riiklik Nukuteater
Kujunemisaastad (1952-1955)
Iseseisva nukuteatri sünd
Repertuaari kujundamine
Tagasivaade esimesele tegevusaastale
Näitetrupi kujundamine
Klassikaline muinasjutt ajastu vaimus
Kriitika süüdistab teatrit pealiskaudsuses
Rahvuslik dramaturgia - täistabamus Nukuteatris
Nukuteater avab statsionaari
Puunukk Buratino üldise keskpärasuse taustal
Algusaastate kasvuraskused
Tõusuaastad (1956-1963)
Huvi rahvusliku dramaturgia vastu
Stiilipuhas klassikaline sirmiteater
Festivalidel Moskvas ja Bukarestis
Hooaeg pärast festivali
Stabiilne tööaasta
Itaallaste eeskujul ooper eesti nukulavale
Edu II rahvusvahelisel nukuteatrite festivalil Bukarestis
Esimene lavastus täiskasvanutele
Algupärase repertuaari osatähtsus suureneb
"Isand Seguini kitseke" - suure üldistusjõuga romantiline lavastus
Nukuteater koondab enda ümber autoriteringi
Rein Aguri esimene lavastus
Näitleja nukuteatris
Lavastaja nukuteatris
Kunstnik nukuteatris
Nukulavastuse muusikaline kujundus
Repertuaaripoliitika
Eesti nukunäitlejate õppestuudio
Ebastabiilsuse aastad (1964-1967)
Teater vajab muutusi
Repertuaaripilt mitmekesistub
Festivalitraditsiooni algus
"Olematu Odysseus" - pöördepunkt teatri kunstilises elus
F. Veike traditsiooniline nukuteater
Rein Agur oma teed otsimas
Raivo Laidre lahkumine Nukuteatrist
Nukuteater kuuenda ja seitsmenda aastakümne vahetusel (1968-1972)
Eesti teatri uuenemislaine haarab ka Nukuteatri
Eno Raud kirjutab Nukuteatrile
"Majake ratastel" ja "Memme musi" - edukad Riia festivalil
Uus Buratino
Õppestuudio lavastus
Uno Leies lavastab oma näidendi
Legend "Kurekesest ja Hernetondist"
Vallatu "Muinasjutt hiirepojast" ja süngevõitu "Lugu sepast"
Lood kutsikatest ja ahvidest
"Kaval-Ants ja Vanapagan" Rein Aguri noortetrupi algustähisena
Baltimaade nukuteatrite festival Kaunases 1971. aastal
Uno Leiese "Kiki ja Miki" ja Oskar Liigandi "Pikse pasun" - vastandliku nukutükid
Disney kangelased Väino Luubi lavastuses
Sirmiteater pakub uusi võimalusi
Kümnendivahetusele tagasi vaadates
Nukuteatri kuldsed seitsmekümnendad
Uus, avarduv nukuteater
"Muumimuinasjutu" avatud nukumäng
Nukuteatri poeetiline maailm
Jaan Urveti lavastajadebüüt Nukuteatris. Lihtsakoelised sirmilood
Eesti klassika nukulaval. Nukuteater avastab Illimari maailma
Mitmetasandiline, sümbolistlik nukuteater
Ferdinand Veike klassikaline sirmiteater
Hiirepoja ja elevandipoja uus lavaelu
Heljo Männi muinasjuttnäidend Helle Laasi lavastajadebüüdiks
Ferdinand Veike läheb kaasa avatud mänguga
Rein Aguri nukukompositsioon A. H. Tammsaare novellidest ja miniatuuridest
Helle Laasi lavastused
"Petja ja hunt" pakub improvisatsioonirõõmu
Ingo Normet ja Jaan Urvet - külalislavastajad Nukuteatris
Nukuteater ei ole ainult lasteteater
Veelkordne tagasipilk seitsmekümnendate aastate nukuteatrile
Rein Agur - eesti nukuteatri uuendaja
Nukuteater seitsmenda ja kaheksanda aastakümne vahetusel
Teatrisisesed vastuolud
"Tuhkatriinu" üllatav tõlgendus
Ferdinand Veike ühe loominguperioodi väärikas lõpp
Ferdinand Veike läbi kolleegide silmade
Ferdinand Veike mõtteid nukuteatrist
Kunstnik Jaak Vaus
Nukuteatri kaheksakümnendad aastad
Uus algus
Lastekriminull - noorte näitlejate nukumängukool
Intiimne laulukava ja laadateater
Nukumuusikal ja supershow
Igihaljad muinasjutud ja valmid
Hendrik Toompere debüüt lavastajana ja uudne näärilavastus
Tuhkurhobuse traagiline elukäik
"Pessi ja Illuusia" - armastus ja sõda
Edu Baltimaade festivalil Tallinnas
Nukker Näkineid ja lustlik Hiir
Uudne "Okasroosike"
Eesti Riikliku Nukuteatri kolm aastakümmet
Näidend inimese ja looduse suhetest
Eero Spriit külalislavastajana Nukuteatris
Rõõmsameelsed, poeetilised lavalood väikelastele
Shakespeare toob täiskasvanud publiku Nukuteatrisse
Taas algupärane dramaturgia
Teatriaasta täiskasvanuile
"Suveöö unenägu" lummab vaatajaid ja kriitikuid
Sirmiteater jääb
Tuglas aitab leida Eesti nukuteatri oma nägu
Ajas muutuv Gulliver
Mägramängust Kalevipojani
Absurdiklassikud nukuteatrisse
T. Å. Bringsværdi muinas-fantastiline nukunäidend
Leedulaste traagiline muinasjutt
Esimene jõuluetendus
Helle Laasi muinasjutuetendused
80-ndate aastate Nukuteater
90-ndad, muutuste aastad
Aguriga ja Agurita
Eero Spriit tuleb Nukuteatrisse
Nukuteatri suveõu
Repertuaar uueneb
"Faustike" ovaalsaalis
1990-ndate aastate teine pool
Uuslavastused suveõues
Eero Spriit lahkub ametist
Tuttavad muinasjututegelased
Nukuteater õpetab täiskasvanuile elutarkust
Trollid ja haldjad
Taas külalislavastajad
Debütandid Janno Põldma ja Evald Hermaküla
Nukuteatri lava jälle vanade tuttavate päralt
Evald Hermaküla võtab koorma kanda
Poolelijäänud töö viiakse lõpule
Tagasivaade 90-ndatele aastatele
Eesti Nukuteater taastab rahvusvahelised sidemed
Uus algus uuel sajandil
Sajandivahetus uute juhtidega
Andres Dvinjaninov riskib
Pilguheit tulevikku
Lõpetuseks
Allikaviited
Lisad
Eesti kutselise nukuteatri lavastusi aastail 1936-2004
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Lavastajad
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Kunstnikud
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Heliloojad, muusikalised kujundajad
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Eesti Riikliku Nukuteatri juhid 1952-2004
Eesti Riikliku Nukuteatri näitlejad 1952-2004
Aunimetused
Diplomeid, preemiaid
Festivale, külalisesinemisi, välissõite
Külalisnukuteatreid Eestis
Kauaaegsed töötajad ER Nukuteatris
Eesti Riikliku Nukuteatri töötajad 01.01.2002
Eesti Riikliku Nukuteatri töötajad 01.08.2004
Töötanud ER Nukuteatris
Isikunimede register
Ilmunud artikleid
Pildigalerii
Lühendid
CD abi-info
II osa. Eesti Riiklik Nukuteater

TÕUSUAASTAD (1956 – 1963)

EESTI NUKUNÄITLEJATE ÕPPESTUUDIO

60-ndate aastate alguseks kerkis eriti teravalt päevakorda näitlejate järelkasvu küsimus. Seda enam, et Nukuteatri näitlejate koosseis oli hakanud hõrenema. Teatrist oli erinevatel põhjustel lahkunud selline kandvate lavajõudude grupp, kuhu kuulusid näiteks Ingrid ja Ants Kivirähk, Made Varango-Ots, Uno Leies (kõik nimetatud asusid tööle televisioonis), neile lisandusid muudesse tööpaikadesse siirdumisega peagi Maimu Orgussaar, Aili Leetva, Johannes Kepp jt.493 Näitlejakoolitusega noori inimesi oli raske juurde saada, ehkki noort verd oli teatrile hädasti vaja.

Seepärast loodigi sügisel 1962 Riikliku Nukuteatri juurde Teatriühingu õppestuudio nukuosakond.494 Juba kevadsuvel hakkas F. Veike aktiivsemalt ringi vaatama, kust leida noori stuudiosse. Ta käis koolide ja tehnikumide isetegevusülevaatustel ning arvestas ka sealsete õpetajate soovitusi. F. Veike poolt väljavalitud pidid esmalt ilmuma vestlusele, seejärel aga juba katsetele. Vastuvõtufilter oli üsna tihe. Viiekümnest stuudiosse pürgijast võeti lõpuks vastu kaheksateist. Nende seas olid näiteks Pedagoogilise Instituudi üliõpilased Maie Kruusenberg (hiljem Toompere), Maile Pärtel (hiljem Korjus), keskkooliõpetaja Harry Gustavson, tehnikumiõpilane Hendrik Toompere, miilitsatöötaja Olev Paakspuu, Silikaltsiidi Katsetehase laborant Riina Kasesalu (hiljem Liivak). Mõistagi nende nelja aasta jooksul, mil toimus õppetöö, stuudiumi koosseis muutus.

Algusest peale õppisid stuudios veel Hille Männik (kellest sai hiljem tunnustatud skulptor Hille Palm), Andres Einpalu (töötas pärast stuudio lõpetamist mõnda aega Vanemuise kooriartistina), Helle Laas (siirdus enne stuudio lõpetamist näitlejaks Ugalasse) ja Imbi Kallikorm. Hiljem hakkas stuudio tundidest osa võtma ka näitlejana teatrisse tööle asunud Ludmilla Andrianova (hiljem Gustavson).

Nukuteatri õppestuudio alustas tööd 1. novembril 1962. Õppetöö toimus kaks korda nädalas õhtuti. Kõik stuudio õpilased pidid kusagil töötama, sest stuudiost ei saanud keegi mingit rahalist tasu. Pärast stuudiumi lõpetamist polnud garanteeritud ka töökoht Nukuteatris.

Stuudio töös lähtuti põhimõttest, et nukunäitleja peab eelkõige ikkagi olema näitleja. Stuudiolastele püüti esmalt anda ettekujutust teatrikunsti elementidest üldises plaanis. Samas peeti aga silmas nukuteatri kui sünteetilise ja kollektiivse teatriharu eripära. Õppekavas oli 14 distsipliini. Näitekunsti põhialuseid luges F. Veike, võttes aluseks oma Leningradi režissöörikursuste loengukonspekti. (Need kirjapandud tõed sisaldasid põhiliselt Stanislavski süsteemi selgitusi ja näitlejale vajalikku tööd iseendaga.) Kõnetehnikat õpetas algul Leo Martin, kelle hiljem vahetas välja Laine Mandri-Vaga. Nukuanatoomiat ja nukukäsitsust juhendas F. Veike, nukkude valmistamise tehnoloogiat ja nukulava kujundamist Raivo Laidre. Nukuetüüdide tegemist õpetasid nii F. Veike kui Rein Agur (viimane jäi stuudio õppejõuks pärast Leningradi Teatriinstituudi lõpetamist). Lavalise liikumise aluseid andis Juta Haabjärv (Arg). Oskar Liigand rääkis õpilastele näitleja tööst rolliga ning õpetas karakteri kujundamist ja rolli analüüsi. Solfedžotunde andis teatri muusika-ala juhataja Vladimir Tarkpea. Hääleseade võttis enda hooleks Emilie Karjus. Stuudiolastele õpetati mõistagi ka teatriajalugu. Lääne teatri ajalugu luges Male Žuhhovitskaja. Mai Meringu loenguid vene teatri ajaloost käidi kuulamas üheskoos Teatriühingu Draamastuudio õpilastega Draamateatris.

Esimesel õppeaastal õpetati Nukuteatri stuudios põhiliselt etüüde ja teoreetilisi aineid. Teisel õppeaastal toodi stuudio õpilastega välja esimene nukulavastus – S. Prokofjevi muusika järgi seatud “œTuhkatriinu” . See oli umbes pooletunnise kestusega nukupantomiim. Lavastuseks tarvilikud jaava nukud valmistasid õpilased ise nukuskulptor I. Golditši ja kunstnik R. Laidre juhendamisel. Samal 1964. aastal asusid stuudiolased õppima “œTare-tarekest” . Selles lavastuses mängisid Hunti Hendrik Toompere, Rebast Maie Kruusenberg, Karu Toivo Kasemets, Konna Hille Männik ja Riina Liivak, Kukke Harry Gustavson, Siili Helle Laas ning Hiirt Maile Pärtel. Esimest korda mängiti “œTare-tarekest” Hiiu pargis.

Nii “œTuhkatriinu” kui ka “œTare-tarekesega” esinesid stuudiolased ka Moskvas nukuteatri spetsialistidest koosnevale auditooriumile. Tol ajal tegeles nukuteatrite rahvusvahelise organisatsiooni UNIMA Nõukogude Liidu sektsioon nukuteatrite järelkasvu probleemidega. Seepärast oldi huvitatud ka Eesti NSV Riikliku Nukuteatri stuudiost. Lisaks esitasid eesti noored etüüdi, mille sisu sarnanes romaanis “œMahtra sõda” kujutatuga: “œRahvas esitab mõisnikule palvekirja. Mõisnik ajab nad välja. Õpilastel tuli kujutada viha n.-ö. kolmes astmes – mõisniku reageerimist palvekirjale, rahva raevu ja mõisniku põgenemist.” 495 Selle etüüdiga demonstreeriti näitlejameisterlikkust ilma nukuta.

Erilist huvi äratasid Juta Arg-Krausi seatud kehatehnikatunnid. Tavalisele liikumisõpetusele ning ajaloolisele rahva- ja karaktertantsule lisandusid spetsiaalne nukunäitleja kehatreening, harjutused käte ja õlalihaste arendamiseks. Tuli ju nukunäitlejal kogu etendus maha mängida, nukk ülestõstetud käes sirmi kohal.

Moskvas näidati veel ka nukuetüüde lauluga. Neis oli vaja seostada nuku käsitsemise oskus hääleseadega. Need etüüdid olid F. Veike arvates kõige raskemad, sest nõudsid ühtaegu keskendumist nii nukule, nuku liikumisele kui ka häälele ja kogu ettekande emotsionaalsele mõtestamisele. Moskvalastele jätsid stuudiolaste esinemised meeldiva mulje. Siiski osutati ka vajakajäämistele kõnetehnika-alases töös.496

Varakult hakati stuudio õpilasi kasutama nukulavastustes kõrvuti kogenud näitlejatega. Juba õpingute ajal võeti teatrisse Hendrik Toompere, peagi ka Maie Toompere, Imbi Kallikorm, Harry Gustavson ja Maile Korjus. 16. juunil 1966 jõudis lõpudiplomiteni kümme inimest: Maie ja Hendrik Toompere, Imbi Kallikorm, Harry Gustavson, Riina Kasesalu-Liivak, Hille Männik-Palm, Jüri Tischler, Andres Einpalu, Maile Korjus ja Olev Paakspuu.

Edasi

 

Converted from CHM to HTML with chm2web Pro 2.85 (unicode)