NUKUTEATRI AJALUGU Prev Page Prev Page
Esileht
Saateks
Sissejuhatus
I osa. Algus
Eellugu
Esimestest Eesti alasid külastanud nukutruppidest
Esimesi katsetusi
Eesti nukuteatri sünd
August Libliku nukuteater (1933-1936)
Skupa teatrist ja tema külalisetenduste mõjust eesti nukuteatri arengule
Taavet Poska nukuteater
Eesti Draamateatri nukutrupp (1936-1944)
Eesti kutselise nukuteatri loomine
Õppereis Tšehhoslovakkiasse
Õpitu realiseerimine praktikas
Algupärane nukuseriaal
Nukutrupi ja repertuaari kujundamine
Draamateatri nukutrupp pärast juunipööret
Nukuteater sõja-aastail
Kutselise nukuteatri kujunemisaastate loomeolud ja iseloomulikud jooned
Riikliku Noorsooteatri nukuteater (1944-1948)
Nukuteater ümberkorraldusprotsessis
Visa tööga tehniliselt keeruliste suurlavastusteni
Kokkuvõtteks Noorsooteatri nukuteatri lühikesest, ent tulemusrikkast tööst
Nukuteater taas Draamateatri juures (1948-1951)
Uued ümberkorraldused teatrielus
"Reinuvader Rebane" Ferdinand Veike lavastajadebüüdiks
Moskva Riikliku Kesknukuteatri mõjust eesti nukuteatri arengule
Rahvuseepose kangelased nukulaval
Iseseisva Nukuteatri sündi ettevalmistavad lavastused
Nukumängust teistes linnades
Ugala nukuteater (1948-1951)
Kuressaare Teatri nukuteater (1949-1951)
Nukuteatritegemisest Tartus
II osa. Eesti Riiklik Nukuteater
Kujunemisaastad (1952-1955)
Iseseisva nukuteatri sünd
Repertuaari kujundamine
Tagasivaade esimesele tegevusaastale
Näitetrupi kujundamine
Klassikaline muinasjutt ajastu vaimus
Kriitika süüdistab teatrit pealiskaudsuses
Rahvuslik dramaturgia - täistabamus Nukuteatris
Nukuteater avab statsionaari
Puunukk Buratino üldise keskpärasuse taustal
Algusaastate kasvuraskused
Tõusuaastad (1956-1963)
Huvi rahvusliku dramaturgia vastu
Stiilipuhas klassikaline sirmiteater
Festivalidel Moskvas ja Bukarestis
Hooaeg pärast festivali
Stabiilne tööaasta
Itaallaste eeskujul ooper eesti nukulavale
Edu II rahvusvahelisel nukuteatrite festivalil Bukarestis
Esimene lavastus täiskasvanutele
Algupärase repertuaari osatähtsus suureneb
"Isand Seguini kitseke" - suure üldistusjõuga romantiline lavastus
Nukuteater koondab enda ümber autoriteringi
Rein Aguri esimene lavastus
Näitleja nukuteatris
Lavastaja nukuteatris
Kunstnik nukuteatris
Nukulavastuse muusikaline kujundus
Repertuaaripoliitika
Eesti nukunäitlejate õppestuudio
Ebastabiilsuse aastad (1964-1967)
Teater vajab muutusi
Repertuaaripilt mitmekesistub
Festivalitraditsiooni algus
"Olematu Odysseus" - pöördepunkt teatri kunstilises elus
F. Veike traditsiooniline nukuteater
Rein Agur oma teed otsimas
Raivo Laidre lahkumine Nukuteatrist
Nukuteater kuuenda ja seitsmenda aastakümne vahetusel (1968-1972)
Eesti teatri uuenemislaine haarab ka Nukuteatri
Eno Raud kirjutab Nukuteatrile
"Majake ratastel" ja "Memme musi" - edukad Riia festivalil
Uus Buratino
Õppestuudio lavastus
Uno Leies lavastab oma näidendi
Legend "Kurekesest ja Hernetondist"
Vallatu "Muinasjutt hiirepojast" ja süngevõitu "Lugu sepast"
Lood kutsikatest ja ahvidest
"Kaval-Ants ja Vanapagan" Rein Aguri noortetrupi algustähisena
Baltimaade nukuteatrite festival Kaunases 1971. aastal
Uno Leiese "Kiki ja Miki" ja Oskar Liigandi "Pikse pasun" - vastandliku nukutükid
Disney kangelased Väino Luubi lavastuses
Sirmiteater pakub uusi võimalusi
Kümnendivahetusele tagasi vaadates
Nukuteatri kuldsed seitsmekümnendad
Uus, avarduv nukuteater
"Muumimuinasjutu" avatud nukumäng
Nukuteatri poeetiline maailm
Jaan Urveti lavastajadebüüt Nukuteatris. Lihtsakoelised sirmilood
Eesti klassika nukulaval. Nukuteater avastab Illimari maailma
Mitmetasandiline, sümbolistlik nukuteater
Ferdinand Veike klassikaline sirmiteater
Hiirepoja ja elevandipoja uus lavaelu
Heljo Männi muinasjuttnäidend Helle Laasi lavastajadebüüdiks
Ferdinand Veike läheb kaasa avatud mänguga
Rein Aguri nukukompositsioon A. H. Tammsaare novellidest ja miniatuuridest
Helle Laasi lavastused
"Petja ja hunt" pakub improvisatsioonirõõmu
Ingo Normet ja Jaan Urvet - külalislavastajad Nukuteatris
Nukuteater ei ole ainult lasteteater
Veelkordne tagasipilk seitsmekümnendate aastate nukuteatrile
Rein Agur - eesti nukuteatri uuendaja
Nukuteater seitsmenda ja kaheksanda aastakümne vahetusel
Teatrisisesed vastuolud
"Tuhkatriinu" üllatav tõlgendus
Ferdinand Veike ühe loominguperioodi väärikas lõpp
Ferdinand Veike läbi kolleegide silmade
Ferdinand Veike mõtteid nukuteatrist
Kunstnik Jaak Vaus
Nukuteatri kaheksakümnendad aastad
Uus algus
Lastekriminull - noorte näitlejate nukumängukool
Intiimne laulukava ja laadateater
Nukumuusikal ja supershow
Igihaljad muinasjutud ja valmid
Hendrik Toompere debüüt lavastajana ja uudne näärilavastus
Tuhkurhobuse traagiline elukäik
"Pessi ja Illuusia" - armastus ja sõda
Edu Baltimaade festivalil Tallinnas
Nukker Näkineid ja lustlik Hiir
Uudne "Okasroosike"
Eesti Riikliku Nukuteatri kolm aastakümmet
Näidend inimese ja looduse suhetest
Eero Spriit külalislavastajana Nukuteatris
Rõõmsameelsed, poeetilised lavalood väikelastele
Shakespeare toob täiskasvanud publiku Nukuteatrisse
Taas algupärane dramaturgia
Teatriaasta täiskasvanuile
"Suveöö unenägu" lummab vaatajaid ja kriitikuid
Sirmiteater jääb
Tuglas aitab leida Eesti nukuteatri oma nägu
Ajas muutuv Gulliver
Mägramängust Kalevipojani
Absurdiklassikud nukuteatrisse
T. Å. Bringsværdi muinas-fantastiline nukunäidend
Leedulaste traagiline muinasjutt
Esimene jõuluetendus
Helle Laasi muinasjutuetendused
80-ndate aastate Nukuteater
90-ndad, muutuste aastad
Aguriga ja Agurita
Eero Spriit tuleb Nukuteatrisse
Nukuteatri suveõu
Repertuaar uueneb
"Faustike" ovaalsaalis
1990-ndate aastate teine pool
Uuslavastused suveõues
Eero Spriit lahkub ametist
Tuttavad muinasjututegelased
Nukuteater õpetab täiskasvanuile elutarkust
Trollid ja haldjad
Taas külalislavastajad
Debütandid Janno Põldma ja Evald Hermaküla
Nukuteatri lava jälle vanade tuttavate päralt
Evald Hermaküla võtab koorma kanda
Poolelijäänud töö viiakse lõpule
Tagasivaade 90-ndatele aastatele
Eesti Nukuteater taastab rahvusvahelised sidemed
Uus algus uuel sajandil
Sajandivahetus uute juhtidega
Andres Dvinjaninov riskib
Pilguheit tulevikku
Lõpetuseks
Allikaviited
Lisad
Eesti kutselise nukuteatri lavastusi aastail 1936-2004
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Lavastajad
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Kunstnikud
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Heliloojad, muusikalised kujundajad
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Eesti Riikliku Nukuteatri juhid 1952-2004
Eesti Riikliku Nukuteatri näitlejad 1952-2004
Aunimetused
Diplomeid, preemiaid
Festivale, külalisesinemisi, välissõite
Külalisnukuteatreid Eestis
Kauaaegsed töötajad ER Nukuteatris
Eesti Riikliku Nukuteatri töötajad 01.01.2002
Eesti Riikliku Nukuteatri töötajad 01.08.2004
Töötanud ER Nukuteatris
Isikunimede register
Ilmunud artikleid
Pildigalerii
Lühendid
CD abi-info
II osa. Eesti Riiklik Nukuteater

90-NDAD, MUUTUSTE AASTAD

EVALD HERMAKÜLA VÕTAB KOORMA KANDA

1999. a 1. augustist sai Nukuteatri kunstiliseks juhiks E. Hermaküla, tänu sama aasta märtsis esietendunud “œKohtuasjale number null” . Nukuteatris sel ajal direktorina töötanud Marge Kokk meenutas E. Hermaküla teatrisse tuleku lugu: “œMeil teatris tekkis (2000. aasta kevadel - E.V.) situatsioon, kus Allan Kress lahkus kunstilise juhi ametist ja siis hakati ümber vaatama, kes võiks olla järgmine. Kuna Evald Hermaküla oli parajasti majas “œKohtuasja” lavastamas, hakkas ta kohe silma.” 1046 Evald Hermaküla soovis Nukuteatri kunstiliseks juhiks nii Kultuuriministeerium kui ka teatri enda loominguline kollektiiv. Ja E. Hermaküla jäi nõusse.

1960-ndate aastate lõpul ei oleks küll keegi osanud ennustada, et E. Hermakülast saab kord Nukuteatri kunstiline juht. Ometi võis selle perioodi Hermaküla ja Aguri lavastajakäekirja võrreldes leida neis nii mõndagi ühist. Hermaküla lavastustele omane mängulius, mitmetasandilisus ja kujundlik teatrikeel näisid väga sobivat Nukuteatri jaoks. Selle tõestuseks oli ka Hermaküla ainuke lõpuleviidud lavastus Nukuteatris – “œKohtuasi number null” . Jääb vaid kahetseda ja mõelda, mis oleks võinud olla ja mis mitte kunagi teoks ei saanud.

Nukuteatri näitlejatele tähendas E. Hermaküla tulek uusi lootusi. “œHermaküla on juhtinud Draamateatrit,” põhjendab näitleja Riho Rosberg, “œaga seal on akadeemiline õhkkond ja palju staare. Mina usun, et nukulavastustega on tal võimalik tema lavastustele omast kujundlikkust isegi paremini esile tuua.” “œSelline tunne on, et kõik on võimalik,” tunnistab näitleja Margus Tabor. “œLennuluba on antud, edasist kohvipaksult ennustada ei tahaks.” 1047

Evald HermakĆ¼la (portree, 1999). /Foto: T. Talivee/E. Hermaküla tahtis Nukuteatrisse lavastama meelitada Eesti parimad draamalavastajad ja lükata käima nukunäitlejate koolitamist EMA Kõrgemas Lavakunstikoolis. Esialgu oli tal kokkulepe Lavakunstikooliga, “œet kui järgmine kursus tuleb, anname julgemalt märku: meie teater on olemas ja ka siia saab kunagi tööle tulla. Vähe sellest – ka õppeprogrammi viiakse sisse mäng nukkudega.” 1048

E. Hermaküla leidis olevat vajaliku ja loomuliku, et Nukuteater mängiks igas eas teatrikülastajatele. Kindel koht teatri repertuaaris on tema algusaastatest peale olnud lavastustel kolme- kuni kümneaastastele, ent E. Hermaküla arvates tuleks rohkem teha teatrit ka vanematele. Ja igal hooajal tuleb välja tuua ka üks täiskasvanutükk. Selleks võiks olla ka draamalavastus.

Struktuuriliselt oli E. Hermakülal plaanis Nukuteatri seinte vahel luua kaks näitetruppi – draamatrupp ja nukutrupp. Viimast pidi hakkama vedama M. Kampus ja esimest E. Hermaküla ise. Mis puutub draamatruppi, siis E. Hermakülal oli plaanis luua niisugune näitlejate osaühing, mille liikmetel oleks võimalik valida ise, mida mängida.1049 Ideed jagada teater kaheks trupiks genereeris Nukuteatri maja ise oma tohutute võimaluste, soppide ja nurkadega.

Intervjuus ajalehele “œPostimees” ütles E. Hermaküla: “œMulle tundub – ehkki ma pole selles lõplikult kindel – , et võib-olla on vahetevahel kasulik rohkem mängida ka n-ö tavalist teatrit vanematele inimestele. Arvan, et teatri kõige tähtsamatele tegelastele – näitlejatele – peaks olema kasulik mängida vahel ka suurt ja tõsist repertuaari, mis omakorda rikastaks nende igapäevast põhitööd, nukunäitlemist.

Pealegi ma ei usu, et on olemas mingid erilised noorsoolavastused: noored vaatavad – kui nad üldse vaatavad – seda, mida vanadki.” 1050 Veel arvas E. Hermaküla: ” Üks asi, mis siin teatris puudu olnud, on lood elust enesest. Seda on mujal maailmas küll ja küll tehtud, aga näiteks Rootsi laste probleeme niisama meie jaoks mugandada ei saa. Mis võib-olla aitaks ja mis meil plaanis on, on koostöö kooliteatritega – sealt võib saada õiget materjali. /.../

Meil on kavandamisel üks näitemäng, mis räägib noorte elust ja armastusest ning narkootikumidest.” 1051 Selle näidendi, mis on suunatud viieteist- kuni kaheksateistaastastele noortele, pidi teatrile kirjutama Enn Vetemaa.

M. Kokk: “œEvald Hermaküla valutas väga südant noorsoo pärast. Evald oli selles oma elu faasis jõudnud järeldusele, et aastad viieteistkümnest kahekümneni on nii tähtis etapp inimese elus, et kui siin teha valesid valikuid, on elu mokas. Selle etendusega tahtiski ta aidata õigeid valikuid teha.” 1052 Paraku juhtus aga nii, et E. Hermaküla seda näitemängu lavale tuua ei jõudnudki. Ta lahkus siit maailmast 16. mail 2000, paljugi tema teatritöös jäi pooleli. E. Vetemaa narkomaania teemat puudutav näidend “œTaevaredelil” aga jõudis publiku ette novembris.

Edasi

 

Converted from CHM to HTML with chm2web Pro 2.85 (unicode)