NUKUTEATRI AJALUGU Prev Page Prev Page
Esileht
Saateks
Sissejuhatus
I osa. Algus
Eellugu
Esimestest Eesti alasid külastanud nukutruppidest
Esimesi katsetusi
Eesti nukuteatri sünd
August Libliku nukuteater (1933-1936)
Skupa teatrist ja tema külalisetenduste mõjust eesti nukuteatri arengule
Taavet Poska nukuteater
Eesti Draamateatri nukutrupp (1936-1944)
Eesti kutselise nukuteatri loomine
Õppereis Tšehhoslovakkiasse
Õpitu realiseerimine praktikas
Algupärane nukuseriaal
Nukutrupi ja repertuaari kujundamine
Draamateatri nukutrupp pärast juunipööret
Nukuteater sõja-aastail
Kutselise nukuteatri kujunemisaastate loomeolud ja iseloomulikud jooned
Riikliku Noorsooteatri nukuteater (1944-1948)
Nukuteater ümberkorraldusprotsessis
Visa tööga tehniliselt keeruliste suurlavastusteni
Kokkuvõtteks Noorsooteatri nukuteatri lühikesest, ent tulemusrikkast tööst
Nukuteater taas Draamateatri juures (1948-1951)
Uued ümberkorraldused teatrielus
"Reinuvader Rebane" Ferdinand Veike lavastajadebüüdiks
Moskva Riikliku Kesknukuteatri mõjust eesti nukuteatri arengule
Rahvuseepose kangelased nukulaval
Iseseisva Nukuteatri sündi ettevalmistavad lavastused
Nukumängust teistes linnades
Ugala nukuteater (1948-1951)
Kuressaare Teatri nukuteater (1949-1951)
Nukuteatritegemisest Tartus
II osa. Eesti Riiklik Nukuteater
Kujunemisaastad (1952-1955)
Iseseisva nukuteatri sünd
Repertuaari kujundamine
Tagasivaade esimesele tegevusaastale
Näitetrupi kujundamine
Klassikaline muinasjutt ajastu vaimus
Kriitika süüdistab teatrit pealiskaudsuses
Rahvuslik dramaturgia - täistabamus Nukuteatris
Nukuteater avab statsionaari
Puunukk Buratino üldise keskpärasuse taustal
Algusaastate kasvuraskused
Tõusuaastad (1956-1963)
Huvi rahvusliku dramaturgia vastu
Stiilipuhas klassikaline sirmiteater
Festivalidel Moskvas ja Bukarestis
Hooaeg pärast festivali
Stabiilne tööaasta
Itaallaste eeskujul ooper eesti nukulavale
Edu II rahvusvahelisel nukuteatrite festivalil Bukarestis
Esimene lavastus täiskasvanutele
Algupärase repertuaari osatähtsus suureneb
"Isand Seguini kitseke" - suure üldistusjõuga romantiline lavastus
Nukuteater koondab enda ümber autoriteringi
Rein Aguri esimene lavastus
Näitleja nukuteatris
Lavastaja nukuteatris
Kunstnik nukuteatris
Nukulavastuse muusikaline kujundus
Repertuaaripoliitika
Eesti nukunäitlejate õppestuudio
Ebastabiilsuse aastad (1964-1967)
Teater vajab muutusi
Repertuaaripilt mitmekesistub
Festivalitraditsiooni algus
"Olematu Odysseus" - pöördepunkt teatri kunstilises elus
F. Veike traditsiooniline nukuteater
Rein Agur oma teed otsimas
Raivo Laidre lahkumine Nukuteatrist
Nukuteater kuuenda ja seitsmenda aastakümne vahetusel (1968-1972)
Eesti teatri uuenemislaine haarab ka Nukuteatri
Eno Raud kirjutab Nukuteatrile
"Majake ratastel" ja "Memme musi" - edukad Riia festivalil
Uus Buratino
Õppestuudio lavastus
Uno Leies lavastab oma näidendi
Legend "Kurekesest ja Hernetondist"
Vallatu "Muinasjutt hiirepojast" ja süngevõitu "Lugu sepast"
Lood kutsikatest ja ahvidest
"Kaval-Ants ja Vanapagan" Rein Aguri noortetrupi algustähisena
Baltimaade nukuteatrite festival Kaunases 1971. aastal
Uno Leiese "Kiki ja Miki" ja Oskar Liigandi "Pikse pasun" - vastandliku nukutükid
Disney kangelased Väino Luubi lavastuses
Sirmiteater pakub uusi võimalusi
Kümnendivahetusele tagasi vaadates
Nukuteatri kuldsed seitsmekümnendad
Uus, avarduv nukuteater
"Muumimuinasjutu" avatud nukumäng
Nukuteatri poeetiline maailm
Jaan Urveti lavastajadebüüt Nukuteatris. Lihtsakoelised sirmilood
Eesti klassika nukulaval. Nukuteater avastab Illimari maailma
Mitmetasandiline, sümbolistlik nukuteater
Ferdinand Veike klassikaline sirmiteater
Hiirepoja ja elevandipoja uus lavaelu
Heljo Männi muinasjuttnäidend Helle Laasi lavastajadebüüdiks
Ferdinand Veike läheb kaasa avatud mänguga
Rein Aguri nukukompositsioon A. H. Tammsaare novellidest ja miniatuuridest
Helle Laasi lavastused
"Petja ja hunt" pakub improvisatsioonirõõmu
Ingo Normet ja Jaan Urvet - külalislavastajad Nukuteatris
Nukuteater ei ole ainult lasteteater
Veelkordne tagasipilk seitsmekümnendate aastate nukuteatrile
Rein Agur - eesti nukuteatri uuendaja
Nukuteater seitsmenda ja kaheksanda aastakümne vahetusel
Teatrisisesed vastuolud
"Tuhkatriinu" üllatav tõlgendus
Ferdinand Veike ühe loominguperioodi väärikas lõpp
Ferdinand Veike läbi kolleegide silmade
Ferdinand Veike mõtteid nukuteatrist
Kunstnik Jaak Vaus
Nukuteatri kaheksakümnendad aastad
Uus algus
Lastekriminull - noorte näitlejate nukumängukool
Intiimne laulukava ja laadateater
Nukumuusikal ja supershow
Igihaljad muinasjutud ja valmid
Hendrik Toompere debüüt lavastajana ja uudne näärilavastus
Tuhkurhobuse traagiline elukäik
"Pessi ja Illuusia" - armastus ja sõda
Edu Baltimaade festivalil Tallinnas
Nukker Näkineid ja lustlik Hiir
Uudne "Okasroosike"
Eesti Riikliku Nukuteatri kolm aastakümmet
Näidend inimese ja looduse suhetest
Eero Spriit külalislavastajana Nukuteatris
Rõõmsameelsed, poeetilised lavalood väikelastele
Shakespeare toob täiskasvanud publiku Nukuteatrisse
Taas algupärane dramaturgia
Teatriaasta täiskasvanuile
"Suveöö unenägu" lummab vaatajaid ja kriitikuid
Sirmiteater jääb
Tuglas aitab leida Eesti nukuteatri oma nägu
Ajas muutuv Gulliver
Mägramängust Kalevipojani
Absurdiklassikud nukuteatrisse
T. Å. Bringsværdi muinas-fantastiline nukunäidend
Leedulaste traagiline muinasjutt
Esimene jõuluetendus
Helle Laasi muinasjutuetendused
80-ndate aastate Nukuteater
90-ndad, muutuste aastad
Aguriga ja Agurita
Eero Spriit tuleb Nukuteatrisse
Nukuteatri suveõu
Repertuaar uueneb
"Faustike" ovaalsaalis
1990-ndate aastate teine pool
Uuslavastused suveõues
Eero Spriit lahkub ametist
Tuttavad muinasjututegelased
Nukuteater õpetab täiskasvanuile elutarkust
Trollid ja haldjad
Taas külalislavastajad
Debütandid Janno Põldma ja Evald Hermaküla
Nukuteatri lava jälle vanade tuttavate päralt
Evald Hermaküla võtab koorma kanda
Poolelijäänud töö viiakse lõpule
Tagasivaade 90-ndatele aastatele
Eesti Nukuteater taastab rahvusvahelised sidemed
Uus algus uuel sajandil
Sajandivahetus uute juhtidega
Andres Dvinjaninov riskib
Pilguheit tulevikku
Lõpetuseks
Allikaviited
Lisad
Eesti kutselise nukuteatri lavastusi aastail 1936-2004
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Lavastajad
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Kunstnikud
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Heliloojad, muusikalised kujundajad
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Eesti Riikliku Nukuteatri juhid 1952-2004
Eesti Riikliku Nukuteatri näitlejad 1952-2004
Aunimetused
Diplomeid, preemiaid
Festivale, külalisesinemisi, välissõite
Külalisnukuteatreid Eestis
Kauaaegsed töötajad ER Nukuteatris
Eesti Riikliku Nukuteatri töötajad 01.01.2002
Eesti Riikliku Nukuteatri töötajad 01.08.2004
Töötanud ER Nukuteatris
Isikunimede register
Ilmunud artikleid
Pildigalerii
Lühendid
CD abi-info
II osa. Eesti Riiklik Nukuteater

NUKUTEATER KUUENDA JA SEITSMENDA AASTAKÜMNE VAHETUSEL (1968 – 1972)

UNO LEIESE “œKIKI JA MIKI” JA OSKAR LIIGANDI “œPIKSE PASUN” – VASTANDLIKUD NUKUTÜKID

Sügisel 1971 alustas Nukuteater uut hooaega U. Leiese “œKiki ja Miki” esietendusega. Selle näidendi esimene lavastus pärines aastast 1962. Siis kandis see pealkirja “œVihavaenlased” . K. Soosalu ja V. Kivilo on neid kahte F. Veike lavastust omavahel võrrelnud ning leidnud, et esimene neist oli õnnestunum, hoogsam ja tempokam. “œKiki ja Miki” kohta kirjutas V. Kivilo: “œPraegu aga tundub, et lavastajale on iga üksik detail ja tegevuslik seik võrdselt tähtis olnud. Olulisi sündmusi ja kõike edaspidist määravat aga ei mängita välja või ei tõsteta vajalikult esile.” 635 K. Soosalu oli arvamusel, et ega “œsee kassi ja koera sõbrakssaamise lugu teatrist välja ei peleta, tõelist teatrirõõmu ka ei sütita” .636 Huvipakkuvam oli lavastuse kujunduslik külg. J. Vausi põnevad heegeldatud nukud nägid välja justkui “œtarbekunstinäituselt lavale tulnud” , kirjutas E. Purje.637 Meeleolukalt mõjusid lavastuses kasutatud rohked valgusefektid.

Oma filosoofiliselt mõttesügavuselt, tõsiduselt, üldistusjõult ja sümboolika rohkuselt erines aga “œKikist ja Mikist” tublisti O. Liigandi algupärane nukunäidend “œPikse pasun” . See oli kogenud nukunäitleja seitsmes näidend. O. Liigandi näidendis oli inimene asetatud sellesse ammusesse aega, mil maailmas ei olnud ühtegi raamatut ega ühtegi inimest, kes oleks lugeda osanud. Loodusnähtusi seletas siis inimene elavate olenditena, kes on kas tema vastased või sõbrad. Rohkem oli tal siiski vaenlasi. Näidend kutsus inimest hoidma tasakaalu looduses. Mitte loodust ahistama, vaid tema eest hoolitsema.

ERN: ā€œPikse pasunā€¯ (O. Liigand, 1971). Nukud vasakult: Turris (O. PaesĆ¼ld), Inimene (H. Gustavson), Pikker (O. Liigand)./Foto: H. Saarne/“œPikse pasun” oli üks harvadest süngemates, tumedamates toonides lavastustest, kus etenduse mõtet pidid kandma üldistatud sümboolsed kujud.638 Lavastas selle R. Agur ja kujundas J. Vaus. Kesksetes osades olid H. Gustavson (Inimene), O. Liigand (Pikker) ja O. Paesüld (Turris).

“œPikse pasun” jäi väga kiiresti repertuaarist välja. ” Laste kirjandeis heideti teatrile ette primitivismi, ajaloolise tõepära vastu eksimist. Lavastus polnud väikestele arusaadav, koguni hirmutas neid, kooliealistele ei pakkunud aga huvi,” nentis K. Soosalu.639 “œLavastus oli hästi tinglik, kuna see pidi ajaliselt haarama väga pikka perioodi inimkonna arengus. /.../ Paistab, et läksime sümboolikaga liiale, muutusime liiga abstraktseteks,” 640 hindas lavastust Rein Agur ise.

F. Veike järgmiseks tööks sai vene autorite G. Sapgiri ja G. ERN: ā€œSina minu jaoksā€¯ (G. Sagpir, G. TsƵferov, 1971). Nukud vasakult: PÅ‘nev JƤnes (R. Luhavee), Uudishimulik Orav (M. Korjus), PÅ‘rsas RÅ‘ngaskƤrss (R. Kuremaa v H. Gustavson), Elevandipoeg (K. Renel).Tsõferovi näidend “œSina minu jaoksE. Niidu tõlkes. Lavastaja on põhjendanud selle loo kavvavõtmist järgmiselt: “œMind võlus selles tükis lapsemaailma omapärane ning vahetu kujutamine, suurte üldistusteni jõudmine näiliselt lihtsate sündmuste kaudu. Teravad nukukarakterid annavad näitlejatele head materjali huvitavate, grotesksete lavakujude loomiseks.“œ641 “œSina minu jaoks” sai kriitikalt häid sõnu. Lihtne ja südamlik lugu J. Vausi värvierksas kujunduses meeldis ka lastele. Samas heideti ette dramaturgilise materjali paljusõnalisust ja rõhkude puudumist. Viimasest ilmselt tulenes ka asjaolu, et publik külalisetendustel Soomes selle loo vastu erilist huvi üles ei näidanud.642 Lisaks lavastusele “œSina minu jaoks” näidati Soomes “œKurekest ja Hernetonti” , mis sealsele publikule märksa suuremat huvi pakkus. Ajavahemikus 2.–13. maini 1972 anti Soome mitmes linnas nende kahe lavastusega ühtekokku 15 etendust umbes 5000 vaatajale.643

Edasi

 

Converted from CHM to HTML with chm2web Pro 2.85 (unicode)