NUKUTEATRI AJALUGU Prev Page Prev Page
Esileht
Saateks
Sissejuhatus
I osa. Algus
Eellugu
Esimestest Eesti alasid külastanud nukutruppidest
Esimesi katsetusi
Eesti nukuteatri sünd
August Libliku nukuteater (1933-1936)
Skupa teatrist ja tema külalisetenduste mõjust eesti nukuteatri arengule
Taavet Poska nukuteater
Eesti Draamateatri nukutrupp (1936-1944)
Eesti kutselise nukuteatri loomine
Õppereis Tšehhoslovakkiasse
Õpitu realiseerimine praktikas
Algupärane nukuseriaal
Nukutrupi ja repertuaari kujundamine
Draamateatri nukutrupp pärast juunipööret
Nukuteater sõja-aastail
Kutselise nukuteatri kujunemisaastate loomeolud ja iseloomulikud jooned
Riikliku Noorsooteatri nukuteater (1944-1948)
Nukuteater ümberkorraldusprotsessis
Visa tööga tehniliselt keeruliste suurlavastusteni
Kokkuvõtteks Noorsooteatri nukuteatri lühikesest, ent tulemusrikkast tööst
Nukuteater taas Draamateatri juures (1948-1951)
Uued ümberkorraldused teatrielus
"Reinuvader Rebane" Ferdinand Veike lavastajadebüüdiks
Moskva Riikliku Kesknukuteatri mõjust eesti nukuteatri arengule
Rahvuseepose kangelased nukulaval
Iseseisva Nukuteatri sündi ettevalmistavad lavastused
Nukumängust teistes linnades
Ugala nukuteater (1948-1951)
Kuressaare Teatri nukuteater (1949-1951)
Nukuteatritegemisest Tartus
II osa. Eesti Riiklik Nukuteater
Kujunemisaastad (1952-1955)
Iseseisva nukuteatri sünd
Repertuaari kujundamine
Tagasivaade esimesele tegevusaastale
Näitetrupi kujundamine
Klassikaline muinasjutt ajastu vaimus
Kriitika süüdistab teatrit pealiskaudsuses
Rahvuslik dramaturgia - täistabamus Nukuteatris
Nukuteater avab statsionaari
Puunukk Buratino üldise keskpärasuse taustal
Algusaastate kasvuraskused
Tõusuaastad (1956-1963)
Huvi rahvusliku dramaturgia vastu
Stiilipuhas klassikaline sirmiteater
Festivalidel Moskvas ja Bukarestis
Hooaeg pärast festivali
Stabiilne tööaasta
Itaallaste eeskujul ooper eesti nukulavale
Edu II rahvusvahelisel nukuteatrite festivalil Bukarestis
Esimene lavastus täiskasvanutele
Algupärase repertuaari osatähtsus suureneb
"Isand Seguini kitseke" - suure üldistusjõuga romantiline lavastus
Nukuteater koondab enda ümber autoriteringi
Rein Aguri esimene lavastus
Näitleja nukuteatris
Lavastaja nukuteatris
Kunstnik nukuteatris
Nukulavastuse muusikaline kujundus
Repertuaaripoliitika
Eesti nukunäitlejate õppestuudio
Ebastabiilsuse aastad (1964-1967)
Teater vajab muutusi
Repertuaaripilt mitmekesistub
Festivalitraditsiooni algus
"Olematu Odysseus" - pöördepunkt teatri kunstilises elus
F. Veike traditsiooniline nukuteater
Rein Agur oma teed otsimas
Raivo Laidre lahkumine Nukuteatrist
Nukuteater kuuenda ja seitsmenda aastakümne vahetusel (1968-1972)
Eesti teatri uuenemislaine haarab ka Nukuteatri
Eno Raud kirjutab Nukuteatrile
"Majake ratastel" ja "Memme musi" - edukad Riia festivalil
Uus Buratino
Õppestuudio lavastus
Uno Leies lavastab oma näidendi
Legend "Kurekesest ja Hernetondist"
Vallatu "Muinasjutt hiirepojast" ja süngevõitu "Lugu sepast"
Lood kutsikatest ja ahvidest
"Kaval-Ants ja Vanapagan" Rein Aguri noortetrupi algustähisena
Baltimaade nukuteatrite festival Kaunases 1971. aastal
Uno Leiese "Kiki ja Miki" ja Oskar Liigandi "Pikse pasun" - vastandliku nukutükid
Disney kangelased Väino Luubi lavastuses
Sirmiteater pakub uusi võimalusi
Kümnendivahetusele tagasi vaadates
Nukuteatri kuldsed seitsmekümnendad
Uus, avarduv nukuteater
"Muumimuinasjutu" avatud nukumäng
Nukuteatri poeetiline maailm
Jaan Urveti lavastajadebüüt Nukuteatris. Lihtsakoelised sirmilood
Eesti klassika nukulaval. Nukuteater avastab Illimari maailma
Mitmetasandiline, sümbolistlik nukuteater
Ferdinand Veike klassikaline sirmiteater
Hiirepoja ja elevandipoja uus lavaelu
Heljo Männi muinasjuttnäidend Helle Laasi lavastajadebüüdiks
Ferdinand Veike läheb kaasa avatud mänguga
Rein Aguri nukukompositsioon A. H. Tammsaare novellidest ja miniatuuridest
Helle Laasi lavastused
"Petja ja hunt" pakub improvisatsioonirõõmu
Ingo Normet ja Jaan Urvet - külalislavastajad Nukuteatris
Nukuteater ei ole ainult lasteteater
Veelkordne tagasipilk seitsmekümnendate aastate nukuteatrile
Rein Agur - eesti nukuteatri uuendaja
Nukuteater seitsmenda ja kaheksanda aastakümne vahetusel
Teatrisisesed vastuolud
"Tuhkatriinu" üllatav tõlgendus
Ferdinand Veike ühe loominguperioodi väärikas lõpp
Ferdinand Veike läbi kolleegide silmade
Ferdinand Veike mõtteid nukuteatrist
Kunstnik Jaak Vaus
Nukuteatri kaheksakümnendad aastad
Uus algus
Lastekriminull - noorte näitlejate nukumängukool
Intiimne laulukava ja laadateater
Nukumuusikal ja supershow
Igihaljad muinasjutud ja valmid
Hendrik Toompere debüüt lavastajana ja uudne näärilavastus
Tuhkurhobuse traagiline elukäik
"Pessi ja Illuusia" - armastus ja sõda
Edu Baltimaade festivalil Tallinnas
Nukker Näkineid ja lustlik Hiir
Uudne "Okasroosike"
Eesti Riikliku Nukuteatri kolm aastakümmet
Näidend inimese ja looduse suhetest
Eero Spriit külalislavastajana Nukuteatris
Rõõmsameelsed, poeetilised lavalood väikelastele
Shakespeare toob täiskasvanud publiku Nukuteatrisse
Taas algupärane dramaturgia
Teatriaasta täiskasvanuile
"Suveöö unenägu" lummab vaatajaid ja kriitikuid
Sirmiteater jääb
Tuglas aitab leida Eesti nukuteatri oma nägu
Ajas muutuv Gulliver
Mägramängust Kalevipojani
Absurdiklassikud nukuteatrisse
T. Å. Bringsværdi muinas-fantastiline nukunäidend
Leedulaste traagiline muinasjutt
Esimene jõuluetendus
Helle Laasi muinasjutuetendused
80-ndate aastate Nukuteater
90-ndad, muutuste aastad
Aguriga ja Agurita
Eero Spriit tuleb Nukuteatrisse
Nukuteatri suveõu
Repertuaar uueneb
"Faustike" ovaalsaalis
1990-ndate aastate teine pool
Uuslavastused suveõues
Eero Spriit lahkub ametist
Tuttavad muinasjututegelased
Nukuteater õpetab täiskasvanuile elutarkust
Trollid ja haldjad
Taas külalislavastajad
Debütandid Janno Põldma ja Evald Hermaküla
Nukuteatri lava jälle vanade tuttavate päralt
Evald Hermaküla võtab koorma kanda
Poolelijäänud töö viiakse lõpule
Tagasivaade 90-ndatele aastatele
Eesti Nukuteater taastab rahvusvahelised sidemed
Uus algus uuel sajandil
Sajandivahetus uute juhtidega
Andres Dvinjaninov riskib
Pilguheit tulevikku
Lõpetuseks
Allikaviited
Lisad
Eesti kutselise nukuteatri lavastusi aastail 1936-2004
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Lavastajad
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Kunstnikud
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Heliloojad, muusikalised kujundajad
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Eesti Riikliku Nukuteatri juhid 1952-2004
Eesti Riikliku Nukuteatri näitlejad 1952-2004
Aunimetused
Diplomeid, preemiaid
Festivale, külalisesinemisi, välissõite
Külalisnukuteatreid Eestis
Kauaaegsed töötajad ER Nukuteatris
Eesti Riikliku Nukuteatri töötajad 01.01.2002
Eesti Riikliku Nukuteatri töötajad 01.08.2004
Töötanud ER Nukuteatris
Isikunimede register
Ilmunud artikleid
Pildigalerii
Lühendid
CD abi-info
II osa. Eesti Riiklik Nukuteater

NUKUTEATRI KULDSED SEITSMEKÜMNENDAD

MITMETASANDILINE, SÜMBOLISTLIK NUKUTEATER

Suureks edasiminekuks mitmetasandilise mängu alal oli “œPrintsess ja kaja” . See Vlasta Pospíšilová nukunäidend kuulus tollase Tšehhoslovakkia nukutükkide paremikku ja köitis oma sügavusega. Konflikt on näiliselt muinasjutulik – sõda kaja pärast. “œSelles humoorikas näidendis on juttu armastusest ja armukadedusest, sõjast ja rahust, taibukusest, õilsusest ja ka armastuse loodavast suurest imest, millest kui elav inimene sünnib kaja,” kirjutas Felix Å ubin.766

V. Pospíšilová näidendis oli võrdselt lüürikat ja huumorit ning see oli rajatud küllaltki ootamatutele psühholoogilistele käikudele. F. Å ubini arvates pakkus “œPrintsess ja kaja” oma poeetilisuse ja laiahaardelisusega huvi väga erinevas vanuses vaatajaile.767

Selle näidendi sai R. Agur oma Moskva kolleegidelt: “œMoskvas ei lastud seda tükki lavale autori pärast, kes osutus üheks Tšehhi Harta-77 allakirjutanuks. Bürokraatia süsteem töötas õnneks nii, et Moskvas ei teatud, mis siin meie vabariigis tehti, ja ümberpöördult. /.../ lihtsalt ei teatud, et autoril on Hartaga tegemist. Hiljem läks ta ka S. Obraztsovi juures läbi ja veel paljudes kohtades. See on väga hea materjal. Ja küllap me siis olime parajasti ise ka nii soodsas vormis, et saime teda lahendada just nii, nagu minu arvates see materjal nõuab. Tuli täitsa ilus lavastus. Seal oli omajagu tarkust sees ja seda oli näitlejatel väga hea mängida. Ta oli kaua repertuaaris.” 768

ERN: ā€œPrintsess ja kajaā€¯ (V. PospiÅilovĆ , 1976). Stseen lavastusest: (vasakult) Kuningas ā€“ H. Toompere, Prints ā€“ A. Uder ja M. Peedov.Lavastaja R. Agur kasutas V. Pospíšilová näidendi lavaletoomisel “œteater teatris” printsiipi: seda etendust mängis üks rõõmsameelne näiteseltskond eredalt kaunistatud telgi ees. “œÜks lõbus näiteseltskond käib ringi mööda maad...” Sellise laulu saatel veeretasid näitlejad M. Peedo, M. Soomre, H. Toompere ja A. Uder lavale teatrivankri etenduseks vajaliku atribuutikaga, müües seejärel kavalehti rahva hulgas ning viies vaataja niiviisi omalaadse rändteatri miljöösse.769 Tegevus toimus kahel vankril, mis kordamööda lavale veeretati ja millele olid paigutatud kahe kuninga – Lorenzo ning Florindo – kuningriigid.

Selles lavastuses oli R. Agur “œavatud mängus” saavutanud senisest suurema täiuse. Mäng toimus mitmel tasandil. Kord toimus mäng läbi nuku, kord kandus see näitlejale enesele, kord suhtlesid omavahel nukud, kord näitlejad, kord elas näitleja oma rollis, kord oli kõrvaltvaataja, kord suhtles nukuga, kord elava partneriga jne. Niisugune uudne vormiline lahendus oli näitlejaile huvitav ning võimaldas oma andeid ja oskusi paremini proovile panna.

H. Toompere: “œ” Printsess ja kajas” ei olnudki kindlaid osatäitjaid ühe osa peal, vaid seal ühte printsessi mängis kord üks näitlejanna, teises stseenis jälle teine ja kolmandas kolmas. See tekitas teatud segadust vaatajate hulgas, aga oli ka tegelikult omamoodi põhjendatud. /.../ Vastavalt situatsioonile ühes või teises stseenis seesama printsess võis olla ERN: ā€œPrintsess ja kajaā€¯ (V. PospiÅilovĆ , 1976). Stseen lavastusest: (vasakult) Printsess ā€“ M. Peedov, Prints ā€“ H. Toompere.täiesti erinev, võis täiesti erinevalt käituda. Nii on inimestega elus ka. Teatud olukorras on ta selline, teises on ta jälle absoluutselt teist laadi, hoopis nagu teine inimene. /.../ Mul oli selles lavastuses üsna kõvasti tööd: ma mängisin seal kolm või neli erinevat osa: kahte kuningat, siis printsi ja midagi oli veel. /.../ Nukud olid ka iselaadi. Need olid midagi marioneti sarnast, aga mitte ka päris klassikaline marionett. Veidi lihtsustatud kujul. Aga siiski nukk, mida mängiti põrandal, tähendab ülalt juhitav nukk. /.../ Me ei teadnud esialgu, mismoodi need nukud peaksid üldse liikuma. See kogemus meil endil puudus täielikult. Siis oli seal kaks suurt vankrit, mis kujutasid kahte kuningriiki. Need sõitsid edasi-tagasi. Nii oli see tükk ka lavaruumi haaramiselt iselaadi. Nii mitmeski mõttes oli ta jälle midagi uut, seepärast ta kujuneski, võiks öelda, laialdaselt huvipakkuvaks.” 770

“œR. Agur on lavastanud ning näitlejad Hendrik Toompere, Malle Peedov, Mare Soomre ja Are Uder mängivad muinasjuttu nii, et selle, ajaliselt ühe pikema Nukuteatri etenduse jooksul laste ja neid saatvate täiskasvanute huvi ei hääbu,” kirjutas F. Å ubin. Ja jätkas samas: “œLavastuses on rohkesti sümboolikat: troonid muutuvad kärudeks ja mõõgad ristideks, õukondlased kannavad mitmesuguse ilmega maske ja iga nende liigutust saadab näitlejate käes olevate kellukeste helin.” 771 Raimo Kangro muusika oli aja nõuetele vastav, ühtaegu keerulise struktuuriga ja samas ka hästi meeldejääv ning toetas lavastuse kulgu.

Hästi võeti “œPrintsess ja kaja” vastu Rootsis Uppsala ja Södertälje nukuteatrite festivalil (4.–9. september 1977). Ainult kiitust võib välja lugeda rootsi kriitiku C. Duke arvustusest: “œ...Sellest romantilisest muinasloost on Eesti nukunäitlejad teinud sugestiivse nukuetenduse. Nukuteatrist tavalises, traditsioonilises mõttes polekski vist nagu siinkohal õige rääkida. Eesti nukuteater esindab seda rahvusvahelist moodsat suunda, kus lavale tuuakse nii nukud kui ka näitlejad. Eesti nukujuhid on ka võimekad näitlejad, pantomiimimeistrid. Nad esinevad laval täiesti avalikult, varjamata end sinimustade maskide ning riietega nagu nukujuhid jaapani Bunraku’s. Eestlaste mängulaadis võib täheldada väga huvitavat topeltprojektsiooni: rõõm, mure, imestus – kõik need tundemuutused kanduvad vaatajani nii näitleja näoilme ja keha liikumise kui ka nukkude kaudu. “œPrintsessi ja kaja” sugestiivsust tõstavad veelgi löövad laulunumbrid ning kitarri- ja flöödimuusika. /.../ Eestlaste etendus erines oluliselt neist, mida oleme harjunud nägema siin, Rootsis. Selles oli lüürilist tundeküllust, fantaasiat, mis võis ainult meeldida.” 772

1976. a lõpus lavastatud I. Marani algupärand “œKüll ma olen ikka hea!” oli lahendatud traditsioonilisemalt kui teised R. Aguri tolle perioodi lavastused. Ilmselt tingis selle näidend ise, mis oli kirjutatud lihtsas mudilastele arusaadavas keeles. Konfliktid selles loos olid selgesti välja toodud ning ka tulemused algusest peale ette teada. Lugu viis vaataja ühte mänguasjade kauplusesse, kus kaks venda Klõmm ja Soss päevad läbi televiisorit vaatasid. Sealt nähtu suunas neid heale mõttele: saada heaks. Ent headuse mõiste polnud vendadele päris selge ja heategude asemel kippusid tulema hoopis pahandused...773 Mängisid Helle Laas, Toomas Ehasalu, Krista ja Jaan Urvet ning Peeter Kuulpak. Muusika kirjutas P. Pedajas. Põnevalt ja ebaharilikult mõjusid J. Vausi kavandatud kuus suurt kaltsnukku, seest täis topitud poroloonipuru, näod miimilised. Neile lisaks oli ka veel kuus tavalist käpiknukku.

F. Å ubini arvates jäi selle lavastuse puhul vajaka sisemisest dünaamikast ning tegevusloogikast. “œTükk nagu balansseeriks kahe lavastusprintsiibi (reinagurliku ja ferdinandveikeliku) vahel, kohati on isegi tunda, et lavastaja ei ole näitlejatega päriselt kokkuleppele jõudnud.” 774

Edasi

 

Converted from CHM to HTML with chm2web Pro 2.85 (unicode)