NUKUTEATRI AJALUGU Prev Page Prev Page
Esileht
Saateks
Sissejuhatus
I osa. Algus
Eellugu
Esimestest Eesti alasid külastanud nukutruppidest
Esimesi katsetusi
Eesti nukuteatri sünd
August Libliku nukuteater (1933-1936)
Skupa teatrist ja tema külalisetenduste mõjust eesti nukuteatri arengule
Taavet Poska nukuteater
Eesti Draamateatri nukutrupp (1936-1944)
Eesti kutselise nukuteatri loomine
Õppereis Tšehhoslovakkiasse
Õpitu realiseerimine praktikas
Algupärane nukuseriaal
Nukutrupi ja repertuaari kujundamine
Draamateatri nukutrupp pärast juunipööret
Nukuteater sõja-aastail
Kutselise nukuteatri kujunemisaastate loomeolud ja iseloomulikud jooned
Riikliku Noorsooteatri nukuteater (1944-1948)
Nukuteater ümberkorraldusprotsessis
Visa tööga tehniliselt keeruliste suurlavastusteni
Kokkuvõtteks Noorsooteatri nukuteatri lühikesest, ent tulemusrikkast tööst
Nukuteater taas Draamateatri juures (1948-1951)
Uued ümberkorraldused teatrielus
"Reinuvader Rebane" Ferdinand Veike lavastajadebüüdiks
Moskva Riikliku Kesknukuteatri mõjust eesti nukuteatri arengule
Rahvuseepose kangelased nukulaval
Iseseisva Nukuteatri sündi ettevalmistavad lavastused
Nukumängust teistes linnades
Ugala nukuteater (1948-1951)
Kuressaare Teatri nukuteater (1949-1951)
Nukuteatritegemisest Tartus
II osa. Eesti Riiklik Nukuteater
Kujunemisaastad (1952-1955)
Iseseisva nukuteatri sünd
Repertuaari kujundamine
Tagasivaade esimesele tegevusaastale
Näitetrupi kujundamine
Klassikaline muinasjutt ajastu vaimus
Kriitika süüdistab teatrit pealiskaudsuses
Rahvuslik dramaturgia - täistabamus Nukuteatris
Nukuteater avab statsionaari
Puunukk Buratino üldise keskpärasuse taustal
Algusaastate kasvuraskused
Tõusuaastad (1956-1963)
Huvi rahvusliku dramaturgia vastu
Stiilipuhas klassikaline sirmiteater
Festivalidel Moskvas ja Bukarestis
Hooaeg pärast festivali
Stabiilne tööaasta
Itaallaste eeskujul ooper eesti nukulavale
Edu II rahvusvahelisel nukuteatrite festivalil Bukarestis
Esimene lavastus täiskasvanutele
Algupärase repertuaari osatähtsus suureneb
"Isand Seguini kitseke" - suure üldistusjõuga romantiline lavastus
Nukuteater koondab enda ümber autoriteringi
Rein Aguri esimene lavastus
Näitleja nukuteatris
Lavastaja nukuteatris
Kunstnik nukuteatris
Nukulavastuse muusikaline kujundus
Repertuaaripoliitika
Eesti nukunäitlejate õppestuudio
Ebastabiilsuse aastad (1964-1967)
Teater vajab muutusi
Repertuaaripilt mitmekesistub
Festivalitraditsiooni algus
"Olematu Odysseus" - pöördepunkt teatri kunstilises elus
F. Veike traditsiooniline nukuteater
Rein Agur oma teed otsimas
Raivo Laidre lahkumine Nukuteatrist
Nukuteater kuuenda ja seitsmenda aastakümne vahetusel (1968-1972)
Eesti teatri uuenemislaine haarab ka Nukuteatri
Eno Raud kirjutab Nukuteatrile
"Majake ratastel" ja "Memme musi" - edukad Riia festivalil
Uus Buratino
Õppestuudio lavastus
Uno Leies lavastab oma näidendi
Legend "Kurekesest ja Hernetondist"
Vallatu "Muinasjutt hiirepojast" ja süngevõitu "Lugu sepast"
Lood kutsikatest ja ahvidest
"Kaval-Ants ja Vanapagan" Rein Aguri noortetrupi algustähisena
Baltimaade nukuteatrite festival Kaunases 1971. aastal
Uno Leiese "Kiki ja Miki" ja Oskar Liigandi "Pikse pasun" - vastandliku nukutükid
Disney kangelased Väino Luubi lavastuses
Sirmiteater pakub uusi võimalusi
Kümnendivahetusele tagasi vaadates
Nukuteatri kuldsed seitsmekümnendad
Uus, avarduv nukuteater
"Muumimuinasjutu" avatud nukumäng
Nukuteatri poeetiline maailm
Jaan Urveti lavastajadebüüt Nukuteatris. Lihtsakoelised sirmilood
Eesti klassika nukulaval. Nukuteater avastab Illimari maailma
Mitmetasandiline, sümbolistlik nukuteater
Ferdinand Veike klassikaline sirmiteater
Hiirepoja ja elevandipoja uus lavaelu
Heljo Männi muinasjuttnäidend Helle Laasi lavastajadebüüdiks
Ferdinand Veike läheb kaasa avatud mänguga
Rein Aguri nukukompositsioon A. H. Tammsaare novellidest ja miniatuuridest
Helle Laasi lavastused
"Petja ja hunt" pakub improvisatsioonirõõmu
Ingo Normet ja Jaan Urvet - külalislavastajad Nukuteatris
Nukuteater ei ole ainult lasteteater
Veelkordne tagasipilk seitsmekümnendate aastate nukuteatrile
Rein Agur - eesti nukuteatri uuendaja
Nukuteater seitsmenda ja kaheksanda aastakümne vahetusel
Teatrisisesed vastuolud
"Tuhkatriinu" üllatav tõlgendus
Ferdinand Veike ühe loominguperioodi väärikas lõpp
Ferdinand Veike läbi kolleegide silmade
Ferdinand Veike mõtteid nukuteatrist
Kunstnik Jaak Vaus
Nukuteatri kaheksakümnendad aastad
Uus algus
Lastekriminull - noorte näitlejate nukumängukool
Intiimne laulukava ja laadateater
Nukumuusikal ja supershow
Igihaljad muinasjutud ja valmid
Hendrik Toompere debüüt lavastajana ja uudne näärilavastus
Tuhkurhobuse traagiline elukäik
"Pessi ja Illuusia" - armastus ja sõda
Edu Baltimaade festivalil Tallinnas
Nukker Näkineid ja lustlik Hiir
Uudne "Okasroosike"
Eesti Riikliku Nukuteatri kolm aastakümmet
Näidend inimese ja looduse suhetest
Eero Spriit külalislavastajana Nukuteatris
Rõõmsameelsed, poeetilised lavalood väikelastele
Shakespeare toob täiskasvanud publiku Nukuteatrisse
Taas algupärane dramaturgia
Teatriaasta täiskasvanuile
"Suveöö unenägu" lummab vaatajaid ja kriitikuid
Sirmiteater jääb
Tuglas aitab leida Eesti nukuteatri oma nägu
Ajas muutuv Gulliver
Mägramängust Kalevipojani
Absurdiklassikud nukuteatrisse
T. Å. Bringsværdi muinas-fantastiline nukunäidend
Leedulaste traagiline muinasjutt
Esimene jõuluetendus
Helle Laasi muinasjutuetendused
80-ndate aastate Nukuteater
90-ndad, muutuste aastad
Aguriga ja Agurita
Eero Spriit tuleb Nukuteatrisse
Nukuteatri suveõu
Repertuaar uueneb
"Faustike" ovaalsaalis
1990-ndate aastate teine pool
Uuslavastused suveõues
Eero Spriit lahkub ametist
Tuttavad muinasjututegelased
Nukuteater õpetab täiskasvanuile elutarkust
Trollid ja haldjad
Taas külalislavastajad
Debütandid Janno Põldma ja Evald Hermaküla
Nukuteatri lava jälle vanade tuttavate päralt
Evald Hermaküla võtab koorma kanda
Poolelijäänud töö viiakse lõpule
Tagasivaade 90-ndatele aastatele
Eesti Nukuteater taastab rahvusvahelised sidemed
Uus algus uuel sajandil
Sajandivahetus uute juhtidega
Andres Dvinjaninov riskib
Pilguheit tulevikku
Lõpetuseks
Allikaviited
Lisad
Eesti kutselise nukuteatri lavastusi aastail 1936-2004
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Lavastajad
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Kunstnikud
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Heliloojad, muusikalised kujundajad
Draamateater (1936-44 ja 1948-51)
Noorsooteater (1945-48)
Ugala (1948-51)
Kuressaare Teater (1949-51)
Vanemuine (1940 ja 1950)
Eesti Riiklik Nukuteater (1952-2004)
Eesti Riikliku Nukuteatri juhid 1952-2004
Eesti Riikliku Nukuteatri näitlejad 1952-2004
Aunimetused
Diplomeid, preemiaid
Festivale, külalisesinemisi, välissõite
Külalisnukuteatreid Eestis
Kauaaegsed töötajad ER Nukuteatris
Eesti Riikliku Nukuteatri töötajad 01.01.2002
Eesti Riikliku Nukuteatri töötajad 01.08.2004
Töötanud ER Nukuteatris
Isikunimede register
Ilmunud artikleid
Pildigalerii
Lühendid
CD abi-info
II osa. Eesti Riiklik Nukuteater

EBASTABIILSUSE AASTAD (1964 – 1967)

“œOLEMATU ODYSSEUS” – PÖÖRDEPUNKT TEATRI KUNSTILISES ELUS

Eesti Nukuteatrile sai teatavas mõttes pöördelise tähtsusega sündmuseks töö Jaan Krossi teravalt satiirilise näidendiga “œOlematu Odysseus” 1966. aastal. Selle lavastuse juures, mis pidi valmima F. Veike ja R. Aguri koostöös, kulmineerus vastasseis traditsioonilise sirmiteatri ning uudseil teatraalseil väljendusvahendeil põhineva nukuteatri vahel. Näidendis peituv grotesk võimaldas ka oma väljendusvormidelt teatraalsemat ja tinglikumat mängumaailma. Lisaks lahknevustele lavastuse vormilise külje leidmisel, esinesid veel ka kolmepoolsed (Kross, Veike, Agur) eriarvamused sisulise külje mõistmisel-mõtestamisel.

Näidend oli tellitud J. Krossilt spetsiaalselt Nukuteatrile ja mõeldud oli see täiskasvanud vaatajale. Nimitegelane Odysseus oli negatiivne kuju, kelle kaudu naerdi välja tollase ühiskonna pahesid. Lavalugu ennast võis aga vaadata kui kirjandusliku paroodia vormis kirjutatud vaimukat poliitilist satiiri.535 Seepärast kutsuti lavastuse juurde kunstnikust karikaturist Edgar Valter (kutsuda külaliskunstnik – see oli haruldus), kelle kavandite järgi tehtud nukud nägid välja omapärased, tinglikud ja ilmekad.536 Kummist nukupead valmistati tehases “œTegur” . See võttis tohutu aja. Teatri tarvis osutusid aga need nukud paljuski kõlbmatuks. Hulk nukke tehti teatri töökojas uuesti papjeemašeest. See nõudis mitmekordset tööaja ja materjali kulu. Kuna “œOlematul Odysseusel” puudus kindel lavastuslik kontseptsioon, siis ei saanud E. Valter oma tööd lõpuni teha ja esitas loobumiskirja.537 Tööd raskendas ka näidendi harjumatult suur tekstimaht.

“œOlematu Odysseuse” proovidel osalenud K. Renel: “œJaan Kross, Ferdinand Veike ja Rein Agur – kõik nad on niivõrd erinevad mehed. Niipalju kui sai seda lavastust koos nendega arutatud ja nemad omavahel – arvamused olid niivõrd erinevad. Tegime ikkagi pidevalt edasi, aga kontrollis paistis see lavastus niisugune välja, et teda ei saanud rahva ette tuua. Ta ei olnud üldse valmis. Kuna oli aasta lõpp ja oli tarvis teatri plaan täita ja ka teatrite vabariikliku plaani täitmine sõltus selle tüki väljatulekust, siis otsustati sellest lavastusest mängida katkendeid Kultuuriülikoolile, kelle üliõpilased meie majas loengutel käisid.” 538 Kinnine esietendus statsionaaris määrati 30. detsembrile 1966. Publikuks olid Tallinna Kultuuriülikooli teatriosakonna kuulajad. Eelnevalt toimus peaproov kunstinõukogule, mille koosoleku protokollist võib lugeda kunstinõukogu liikmete ja asjaosaliste arvamusi nähtud peaproovist. R. Reiljan: “œMa palun ära seletada tüki kontseptsioon.” F. Veike: ” Liberaalse tegelase hukkamõistmine. Iga vaatus paljastab inimest eri küljest. Silti, loosungit külge ei ole pandud.” Reiljan: “œKahjuks see ei tule välja. Tüki žanr?” Veike: “œTäielik komöödia.” Reiljan: ” Lahendust ootasin kas satiirina või komöödiana. Ei ole ei seda ega teist. Ma ei saa aru. Ei saa Homerosest aru. Tegelaste omavahelistest suhetest.” R. Agur: “œLiialt püüame autorist kinni pidada.” Reiljan: ” Ei saa autori süüks panna. Teater – mida tegi teater? Mida siis teater tahtis tükiga öelda? Mulle näib, et see ei ole ju teil praegugi selge. Ei saa aru, mille nimel inimesed teevad kaks aastat tööd. Tükk aega pole meil teatris niisugust asja olnud, ma ei tea, kuidas käituda. Ma ei usu, et Kross on nõus selle tüki esietendusega.” J. Kross: “œMul on ju raske rääkida, sest ma ju tean, milles asi seisab. Mina käsitlen seda asja elegantse paroodiana. Selle pinna all on rahvusvaheline vaataja, ajalehe neljanda lehekülje poliitilised sündmused. Niisugust lahenduslaadi ma praegu küll ei näe. Kandvat elementi ei ole. Ebarütmiline ilma tervikutundeta konglomeraat. Kurvavõitu. Mis puutub poliitilise satiiri elementidesse, mida ma ei tahtnud rõhutada, kuid millele ma tahtsin tähelepanu juhtida, see on praegu kärbitud. Kõige kurvem on selle elegantse sujuvuse ja iroonilise rahu puudumine esituses. Etenduses on ägedat, rahmivat naturalistlikku lahmimist.” Reiljan: “œViga algab sellest, et ei olnud teatri, autori ja kunstniku koostööd.” 539

Muidugi olid mitmed kunstinõukogus kõlanud anekdootlikud repliigid seotud ka tollele ajale omase kartusega oma koha pärast ja sarnanesid aastaid varem “œOkasroosikese” kohta kõlanud hinnangutega: Kas nõukogude kontrolliv organ peab olema ühesilmaline? Miks Ameerika rahaühik saab moraali kõigutada? Jne.540

Nii ei jõudnudki “œOlematu Odysseus” laiema publiku ette. Selle lavaletoomisel takerduti iganenud mänguvõtete kammitsaisse. “œTekkis ebakõla materjali ja mängulaadi vahel ning tagajärjeks oli see, et vastuvõtukomisjon lükkas lavastuse tagasi põhjendusega, et lavastus käib teatrile üle jõu.“œ541 See oli esmakordne taoline juhtum meie kutselise nukuteatri ajaloos. Ent see sündimata lavastus sai omamoodi lähtealuseks Eesti Nukuteatri uuenemisprotsessis. “œOlematust Odysseusest” sai nagu lakmus, mis tõi kõige selgemini esile puudused tollase Nukuteatri töös. Selline esmakordne lavastuse läbipõrumine vapustas teatri tegelaskonda ja pani senise üle tõsiselt mõtlema.

Ei saa öelda, et uute mänguvõtete otsingud poleks nukuteatri tegijaid köitnud. Tolleaegsetes lavastustes võis leida mõndagi uudset, kuid enamasti olid need laenud mujal nähtust. Otsida oli aga vaja Eesti Nukuteatri mentaliteedile vastavat, ainuomast lavastuslikku väljendusvormi ja see võttis aega. “œOlematu Odysseuse” läbikukkumine sai nagu pöördepunktiks teatri kunstilises elus. Siitpeale läksid lavastajate F. Veike ja R. Aguri loominguliste otsingute teed lahku.542

Edasi

 

Converted from CHM to HTML with chm2web Pro 2.85 (unicode)