II osa. Eesti Riiklik Nukuteater |
TÕUSUAASTAD (1956 – 1963)
ESIMENE LAVASTUS TÄISKASVANUTELE
Kuigi Nukuteatris oldi veendunud, et suudetakse ka
täiskasvanuile midagi pakkuda, ei teatud päris hästi, mis
žanris pakutav peaks olema. Kas ta peaks olema allegooriline või
on ka nukuteatris võimalik täiskasvanuile päris realistlikult
lavastada? Selles paljud kahtlesid. Enamik oli siiski seisukohal,
et täiskasvanuile tuleks anda nukkude kaudu mingi üldistus, et
peaks olema mingi hoopis teine tasand ja teistmoodi lähenemine kui
lasteetenduses.426
Tollane kultuuriministeerium oli aga selle vastu, et Nukuteater
täiskasvanuile mängiks. Eestis ainsa lasteteatrina peab ta vaid
lastele lavastama, arvestades suurt publikupoolset nõudlust
lastetükkide järele. Hoolimata tulisest vastuseisust õnnestus
F. Veikel “Kuradiveski”
lõpuks siiski lavale tuua.427 I. Å toki ja J. Drda lavalugu “Kuradiveski” esietendus Eesti NSV
Riiklikus Nukuteatris 11. märtsil 1961. See oli päris esimene
täiskasvanuile adresseeritud nukulavastus Eesti teatriajaloos.
See vaimukas komöödia oli kirjutatud tšehhi rahvamuistendite
ja kirjanik Jan Drda näidendi “Mäng kuradiga” ainetel.
“Kuradiveski” väärtuseks peeti eelkõige tema teravmeelset
teksti. Lavastaja F. Veike sõnutsi oli tegu
muinasjuttkomöödia/pamfletiga. F. Veike püüdis oma lavastuses
alla kriipsutada mitte niivõrd tšehhi rahvuslikku eripära
kuivõrd globaalset võitlust bürokraatia ja inimlikkuse vahel.
Kunstnik R. Laidre kujundus oli tinglik, dekoratsioon vihjeline.
Karikatuursed nukud olid palju huvitavamad ja suurema liikuvusega
kui enamikus tolle aja nukulavastustes. Teose fantastiline miljöö pakkus
nukulava “imede” jaoks rikkalikke võimalusi, mida
maksimaalselt püüti ära kasutada. “Siin suitsetab elegantselt
sigaretti tantsijatar-lavatäht, seal mängib röövel Sarkafarka
südantlõhestavalt kitarri ja laulab, püha isa asetab prillid
ninale ja pöörab värisevate sõrmedega püha raamatu lehekülgi,
rääkimata kuradite kaheks moondumisest, ilmumisest ning
haihtumisest ning teistest “imedest” , mis suurel laval on
mõeldamatud.” 428 Nukuteatris aastaid pedagoogina töötanud Ester Purje kirjutas “Kuradiveski” tutvustamiseks:
“Näidend paelub vaatajat eelkõige oma alati aktuaalse
teema tõttu – on ju teose peamine mõte suunatud kõige manduva,
elust irdumise, ebausu, bürokratismi vastu. Tšehhi populaarse
rahvuskangelase erusõdur Martin Kabati kuju kaudu saab selgeks, et
elus jõuab sihile ainult see, kes ei karda raskusi ega pelga
tööd, kes ammutab kogu jõu rahvalt, kelle hulgas ta
elab.” 429
Vaprat erusõdurit Martinit mängis meeldejäävalt L. Mägi. Ajakirjanduses ilmunud arvustustes oli arvatud
õnnestumiste hulka ka Lo Tui elurõõmus ja südamlik Printsessi toaneitsi
Kati, R. Kuremaa peenelt nüansseeritud Kurat Luutsius,
O. Liigandi elust irdunud Erak jt. Lavastuses
osales suur osa teatri tollasest trupist.
Esimene täiskasvanutükk Nukuteatris leidis kriitika poolt
enamasti heakskiitvat toetust. Eesti kutselise nukuteatri isa
L. Kalmet kirjutas: “Esimene katse, satiirilises
plaanis “Kuradiveski” lavastus veenis täiesti, et sellel
mõttel on perspektiivi. Kuigi lavastus polnud vaba puudustest –
negatiivne leer võttis liiga mahlakalt ülekaalu enda kätte, ka
polnud olulisi momente küllalt rõhutatud, – tuleb lugeda seda
esimest katset õnnestunuks.” 430
Meeldivaks vahelduseks oli
“Kuradiveski” tegijaile endile. Said ju näitlejad oma võimeid
nüüd ka täiskasvanud publiku ees proovile panna ja seda
huvitavates satiirilistes rollides, mida “Kuradiveski” lavastus
küllaga pakkus. Ülemkuradit mänginud B. Mitt: “” Kuradiveskit” me nägime varem Riias.
/.../ Seejärel võeti see lugu ka meil katsena kavva. See oli
täiesti sirmitükk. “Kuradiveski” oli tore lavastus. Publik
võttis selle hästi vastu. Käisime temaga paljudes maakohtades
etendusi andmas.” 431 Ingrid Kivirähk: “Kuradit mängis Raivo Kuremaa. Mind
prooviti Kuradi armsama ossa, aga mina sinna ei sobinud, nii et
seda osa hakkas mängima Helle Raa. Mina tegin hoopis ühte Kuradi kolmandat
Kirjutajat, see oli väike episoodiline osa, aga märgiti ära. Ma
aitasin seal teisi nukuliigutamise juures. Terve trupp oli
kaasatud! Mäletan, et selles etenduses kasutati palju
luminestsentsi. See esimene täiskasvanute lavastus kukkus meil
tegelikult päris hästi välja, aga millegipärast mängiti seda
üsna vähe ja siis rohkem täiskasvanuile ei tehtudki.” 432
“Kuradiveskile” publikut jätkus, paraku tuli aga selle
etendamisest kõrgemate instantside survel peagi loobuda. Järgmist
etendust täiskasvanuile tuli oodata kaksteist aastat...
|