II osa. Eesti Riiklik Nukuteater |
TÕUSUAASTAD (1956 – 1963)
NUKULAVASTUSE MUUSIKALINE KUJUNDUS
“Eriline tähtsus on Nukuteatris rütmi tunnetamisel, sest
etenduse põhiline väljenduselement on liikumine. Rütmi õige
edasiandmine karakterile vastavalt loob vahelduvaid meeleolusid,
toob esile sündmuste kulminatsiooni jne.,“ kirjutas L. Kalmet.489 Oluline osa selles on õigesti valitud muusikal.
Viiekümnendail aastail saatis nukuetendusi veel elav muusika.
Teatris oli oma orkester või ansambel. Ansamblis olid klaver, kaks
viiulit, tšello ja klarnet. Elava orkestri 1960-ndatel aastatel
välja vahetanud magnetofon ja mikrofonid ei vastanud esialgu
nõuetele.
Muusikat kirjutas teatri muusikaala juhataja Vladimir Tarkpea sageli ise. Hilja Jänes, kes töötas siis teatris klaverisaatjana,
on meenutanud: “Vladimir Tarkpea oli üks väga silmapaistev mees
ja suur entusiast. Ta oli valmis Nukuteatris olema ööd ja päevad
ja kohe lausa elas sellele teatrile; oli väga sõbralik ja
abivalmis ja aitas kollektiivi koos hoida. Kirjutas väga paljudele
nukulavastustele muusika. Muusika oli tal niisugune lastepärane:
hästi lauldav, kõlarikas, küllaltki tempokas. Ta oskas väga
hästi sisse elada nukuteatri lavastustesse. Ja üsna karakteersed
ja toredad lood olid tal. Ise kirjutas partituuri, ise kirjutas
kõik need osad välja, ise õpetas laulud kätte.” 490
Kalju Renel: “Vladimir Tarkpea oli pisike mahe
mees. Ma ei mäleta üldse, et ta kellegagi oleks konflikti
läinud. Ta nägi hirmsat vaeva sellega, et meile laule ja lugusid
selgeks õpetada. Muusikalise ettevalmistusega inimesi oli meil
teatris tol ajal küllaltki vähe. Aga V. Tarkpea oli suure
praktikaga muusik. Ta oli omal ajal mänginud tummfilmide saateks.
Ja ka meile õnnestus tal laulud selgeks õpetada.” 491
Teatri tellimusel kirjutasid nukulavastustele muusikat neil
aastail ka Uno Naissoo, Villem Reimann, Eino Tamberg, Jaan Koha jt tuntud heliloojad. Õnnestunud oli A.
Pärdi muusika “Aareteotsijaile” .
Seal oli helilooja õigesti tabanud teose mõtet ning loonud
rõõmsa ja etendust orgaaniliselt toetava muusika. Juhusliku või
mittevastava muusika valik (nagu “Nukkude
linnas” ) pigem segab kui abistab etendust.492
|